75. Kosilasõ tädile.

SL 1609.
H, Setu 1903, 89 (41) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tädikene mu armakõnõ,
tädikene mu kallikõnõ,
sullõ_ks ma jalga kumarda,
mar´akõnõ_ks, ma maalõ hiidä,
pääle küünüq sa minolt küsümä,
nõsõ_ks minolt nõudma!
Neio olõ ma liia ikulinõ,
virve olõ ma_ks silmäviiline.
Selle olõ ma liia ikulinõ,
virve olõ ma silmäviiline:
meeli um mul iks rassõ minnenäni,
süä um mul iks kalg´ kalduna!
Kulla tiiä-i ma minnä umast kotost,
mar´ast tahtu-i minnä umast majast,
võtta_ks võõras umast,
jättä uma võõrast,
arvadu_ks nu võõraq armastaq.
Umaq tulõ nu_ks jättäq vyyrast,
kallis hõimu kaotsihe,
ülä saa nu_ks hõim umatsõst,
kasa saa nu_ks hõim kallist -
oh-oh minno neiokõist,
minno_ks meelimar´akõist!
Tädikene_ks mu armakõnõ,
ussõ saa ma_ks umõst umatsist,
vällä saa_ks ma välirahvast,
sinnä saa ma_ks, kabo, kavvõndõhe,
viiä viie versta taadõ.
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
kodo naka kas saama sagõhõhe,
astma naka_ks ma õgal aol?
Tädikene_ks mu armakõnõ,
käümä naka_ks ma ülä umatsillõ,
sõkma naka kasa sõsarillõ,
sõkma saa-i ummi sõsarillõ,
kaldumma_ks imekanasillõ.
Tädikene_ks mu armakõnõ,
küünü_ks ma sinolt küsümä,
nõsõ_ks ma sinolt nõudma:
olt iks sa ülä hüä hõim,
edo olt sa_ks kasa kallis hõim -
ülä_ks imme helläkeist,
kasa_ks maamat mar´akõist,
tuu olt sa_ks sirgõ sysar,
tuu olt iks sa meelimar´akõnõ,
ülä_ks ime illos hõim,
kasa_ks maama kallis hõim!
Tädikene_ks mu armakõnõ,
s´oost sa olõ_ks terveh, ait´umma,
et sai_ks sa sajaga üteh,
kalduq kasa kaasikõsta!
Nu olt iks sa hüä mino meelest,
kallis iks mino kaekist.
Tädikene_ks mu armakõnõ,
mino olt sa_ks ime iäline,
kandja kasupõlvõlinõ.
Kui nakas´ iks saja sõitma,
kaasigõ_ks naksiq kaldumma,
lasi_ks saja lavva mano,
liigutõlli lina mano,
jää-s iks sa kodo, kullakõnõ,
jää-s iks sa majja, mar´akõnõ.
Tädikene_ks mu armakõnõ,
kui saa_ks ma sinnä, neiokõnõ,
saa_ks ma majja, mar´akõnõ,
ülä saa_ks ma kodo, kullakõnõ,
kui saat iks sa kuuldaq üle kolga,
veidü teedäq üle veere,
kui kuulõt iks sa kur´a olõvat,
kuulõt iks kalõ kasuvat -
ülä tulõq sys iks kodo, kullakõnõ,
kasa sa_ks majja, mar´akõnõ,
mullõ tulõ_ks sa kurja kuulutamma,
tulõ_ks kalgõ kaibamma!
Kuri ütleq sa kodo kuulmalda,
ilma perre tiidmäldä,
noomi_ks minno nulga takah,
oppa_ks minno ussõ takah -
sys saat iks sa hüä mino meelest,
kallis mino kaekist
kui_ks uma imekene,
mu_ks mar´a maamakõnõ!
Mino_ks sa meele meelütät,
mino_ks sa süäme sütütät.
Löüse_ks mu kulmuq kurvalidsõq,
virve silmäq viilidseq,
haariq sa_ks minolt küsütellä,
küsü_ks-tellä, nõvvatõlla:
"Midä sa_ks ikõt, neiokõnõ,
kurvastõllõt, kullakõnõ?
Keä_ks sino ikõtaja,
kua_ks sino kurvastaja -
kas um iks ülä ikõtaja,
kasa_ks kulla kurvastaja?"
Neio ma_ks lausi meelestäni:
"Uma olõ-i mul ülä ikõtaja,
kallis olõ-i kasa kurvastaja -
ülä um iks ese ikõtaja,
memme_ks meele pahandaja!"
Tädikene_ks mu armakõnõ,
mino_ks sa meele meelütelliq,
mino_ks sa süäme sütütelliq:
mullõ_ks sa heidiq hellä sõna,
mullõ_ks sa anniq armusõna -
läbi lätsi_ks mu lämmä süäme,
läbi lätsi_ks mu hellä hinge!
Tädikene_ks mu armakõnõ,
tädikene mu kallikõnõ!