77. Kosilasõ tädipojalõ.

SL 1611.
H, Setu 1903, 98 (46) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
mullõ tulõq sa ette ikkõq,
kottallõ tulõq sa_ks kumardõllaq!
Nu küünü ma_ks sinolt küsümä,
nu nõsõ ma_ks sinolt nõudma:
kui nakasõ_ks sajaq sõitma,
kaasigõq kaldumma,
mille teid iks veeri veitkese,
mille teid iks kaldu kasinahe,
mille teid iks oidu osa peräst?
Teid võinu_ks viil tullaq tõsõ võrra,
teid võinu_ks viil kalduq katõvõrra,
rohkõpa_ks no saiaq sajamiihi,
katõvõrra kaasikit!
Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
üläl iks ülti sugu suur,
sugu_ks suur, võsa võiva,
ülti_ks sugu Soomõni,
võsa_ks täl ülti Võnnu kerikunni.
Agu_ks teid kua kodo jäi,
kua jäi_ks ummi unõssihe?
Tuud um mul iks nu miil haigõ,
süä um iks nu haigõ süväste,
miil um mul iks nu lahki ladvani -
kyik iks ti sajaga tulnuq,
kall'nuq_ks ti üteh kasaga,
tulnu_ks sada sajamiist,
tuhat iks tolmulüüjät!
Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
olt sa_ks kallis kargamma,
olt sa_ks tark tands´ma -
kargaq sa_ks üteh kaasikidõga,
sõku_ks sa üteh sysardõga!
Sinol umma_ks küll targaq tands´misõq,
sinol umma_ks küll kalliq kargusõq.
Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
sinno painu_ks ma küll pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile sõnolõ:
kui saa ma_ks naistõ, neiokõnõ,
linikpäähä, linnukõnõ,
sinol um iks küll mitu mehetüüd,
sino tunnõ ma_ks küll uvvõ umblõja,
vahtsõ tunnõ_ks rõiva valmistaja -
kui saa ma_ks sinnä, neiokõnõ,
ülä_ks kodo, kullakõnõ,
saa-i_ks iäst ese särki,
kodo_ks-kaskat kaugust -
ülä- kutsu ma_ks -kodo umblõmma,
sinnä kutsu ma_ks vahtsit valmistamma!
Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
kinäq umblõt sa kerigurõivaq,
ausaq umblõt iks alõva-särgiq -
tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
nopõ saa ma_ks noorigukõnõ,
illos´ saa_ks kui imändäkene!
Nu sinno ma_ks painu pallõmma,
neio, hiidä ma_ks hellile sõnolõ!
Inne jätä-i ma maalõ ikmist,
kulla jätä-i kumardamist:
lupat tulla_ks uvvõ umblõmma,
vahtsit rõivit valmistamma,
ülä_ks kodo umblõmma,
ilosit iks rõivit ehitämmä?
Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
nu painu ma_ks sinno pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile sõnolõ:
sedä naaku-i suurõst suditamma,
sedä naaku-i_ks pikält penätämmä,
kui saat ti_ks kodo sajaga,
kaalusõ_ks kodo kaasigõq -
teile um iks pido peenükene,
rahva ravi väikene!
Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä,
et sai_ks mu ülä sajaga,
kalduq üteh kasaga,
ülä tulli_ks ti ilo iskjäst,
pikä tulliq ti_ks ilo pidäjäst!
Vell´o, olli_ks sa latus´ laulma,
vell´o, olliq sa_ks iist ütlemmä -
ilodu_ks ilm ilolda,
sajah iks illo ihatas,
kaetas iks sajah karguisi.
Tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma!
Olt iks sa hüä mino meelest,
kallis mino kaekist!
Nii olt sa_ks hüä mino meelest,
kallis mino kaekist,
kui mul um iks, os´al, uma vell´o,
kabol um mul iks imekanakõnõ,
uma um mul iks meelimar´akõnõ.
Ülä_ks imme helläkest,
kasa_ks maamat mar´akõist -
ülä imel olt iks sa sirgõ sysarõpoig,
kasa_ks tädi kanakõnõ.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä,
tädipojakõnõ_ks mu armakõnõ,
tädipojakõnõ_ks mu kallikõnõ!