78. Kosilasõ unopojalõ.

SL 1612.
H, Setu 1903, 96 (45) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
sullõ_ks ma jalga kumarda,
meelimari, ma_ks maalõ hiidä.
S´oost olõq no_ks terveh, ait´umma:
ülä tulliq sa no_ks hobõsõ-ajajast,
kasa tulliq sa_ks kablakandjast,
üläl lasõ-s sa hobõsit aiaq,
eka anna-s kaplo kasa kätte -
uh´a_ks hoijiq umah käeh,
kabla_ks kanniq umah käeh,
piidsa_ks peiq umah peoh!
Unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
kinäq ummaq sul iks kiigakäekeseq,
priskiq umma_ks pillisõrmõkõsõq.
Kui kuuli_ks sa sajaq saavat,
ülä nakas´ iks siiä tulõma,
kasa nakas´ iks siiä kaldumma,
ülä tulliq sa_ks hobõsit ajama,
kulla, tulliq sa_ks ette kutsarist,
lasiq sa_ks ette lavva pääle.
Kinnä naksi sa_ks kiika lüümä,
priski naksiq sa_ks pilli puhkma,
pill oll´ sul iks helle pedäjäne,
kannõl oll´ no_ks kummõ kadajanõ.
Unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
üteh sai_ks sa ülä sajaga,
kaldu sa_ks üteh kaasikil!
Mino_ks tulli ülä pillega,
kasa_ks saja-kannõldõga.
Külest kai_ks rahvas külgmäne,
veerest iks rahvas viirmäne,
mõtliq naa_ks sya sõitvat,
vinne_ks väe veerüvät.
Eka_ks tuu sõda sõidaq,
eka_ks veerä-s vinne vägi. -
uopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
mullõ_ks tulliq säksa sajaq,
kosilanõ_ks kui kuningas,
naisõ_ks Narva imändäq!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä:
au- tulliq sa_ks -hobõsit ajama,
leeme- tulliq sa_ks -ratsot liigutamma!
Üläl olli_ks hüäq hobõsõq,
kasal olli_ks kalliq kaarasüüjäq.
S´ookõsõ_ks ma sinolõ ütle:
kyigil umma_ks rattaq ravvadsõq,
kyigil umma_ks vankriq vasidsõq,
kyik tulli_ks ti raudratastõga,
siiä vali_ks ti vaskivangõrdõga,
kyik tulli ti_ks perrä minolõ,
kyik kalduq ti_ks perrä kabolõ.
Mille ti_ks minno varra vajja haariq,
mille mullõ ti_ks pia perrä tulliq?
Ollaq tahtsõ_ks viil, neio, umah kotoh,
ollaq tahtsõ_ks viil, marja, umah majah!
Unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nõsõ ma_ks sinolt nõudma:
kui saa_ks ma sinnä, neiokõnõ,
ülä viiä ma_ks kodo, kullakõnõ,
sääl saa mul iks ikäv elämine,
kabol saa mul iks ikäv kasuminõ.
Sinnä sa_ks tulõq pühäpäävä,
astuq sa_ks aol kallil,
umma tulõq sa_ks kiika lüümä,
priski_ks sa pilli puhkma,
kinnä tulõq sa_ks kiika lüümä,
priski_ks pilli puhkma!
Sys lüü_ks mi hunni huulitsah,
vaski- lüü_ks mi -tsyyri vanijal.
Küläst iks tulõ kümme neiot,
viis-iks-kuus kullakõist,
sys iks mi kaalu kargamma,
taha_ks mi minnäq tandsima.
Sys saa-i ikäv elämine,
kabol iks ikäv kasuminõ!
Sinno_ks ma painu pallõmma,
neio, hiidä ma_ks hellile synolõ:
unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
üli- olt iks -hüä mino meelest,
kallis iks mino kaekist!
Kui saa_ks ma sinnä, neiokõnõ,
sinnä_ks, meelimar´akõnõ,
sys saat sa_ks hüä mino meelest,
kallis iks mino kaekist,
kui nakat iks käümä õga kõrd,
astma_ks õgal aol
kinnä_ks kiika lüümä,
priski_ks pilli puhkma.
Unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
s´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä:
kyik umma_ks no nopõq noorõmeheq,
miä ummaq no_ks sajaga saanuq,
kaasikil kaldunnuq!
Unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
lüü_ks sa kannõld kaasikillõ,
pilli_ks ilopidäjille!
Um iks kolk kokko tulnu,
um iks viir kokko viirnü,
kolk iks tull´ kul´atamma,
viir iks aigu viitmä.
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis olõq sa_ks kavva elämä:
kiika mõistat iks kinäste lüvväq,
pilli_ks mängiq märksahe,
võiva_ks kaasigõq karada,
vele_ks-naaseq veerätellä,
võiva_ks sõkkuq sysarõq,
kodo- võiva_ks kyik -naaseq kul´atõlla.
Unopojakõnõ_ks mu armakõnõ,
unopojakõnõ_ks mu kallikõnõ!