79. Kosilasõ ristivelele.

SL 1613.
H, Setu 1903, 92 (43) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
ristivelekene_ks mu kallikõnõ,
neio_ks, ma sullõ jalga kumarda,
maalõ hiidä_ks ma, meelimar´akõnõ!
Mano tohi-i ma minnä, mar´akõnõ,
ligi minnä, suvilinnukõnõ.
Selle tohi-i ma mano, mar´akõnõ,
ligi_ks minnä, suvilinnukõnõ:
olt iks sa kotost korgõst,
elämisest ilosast.
Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
kost iks ma tunnõ kullalidsõ,
kost iks ma tunnõ kodolidsõ,
kullalidsõ_ks, varalidsõ?
Säläh um iks sul säksa rõivaq,
kaalah Narva kaalarätti.
Ülä olt sa_ks otsani umanõ,
ülä olt sa_ks rikas ristiveli,
meelest olõt sa_ks meelimar´akõnõ.
Kost iks ma tunnõ, tuvikõnõ,
mõista_ks ma, meelimar´akõnõ?
Sinno tunnõ ma_ks särgist sinitsest,
sinno tunnõ ma_ks kaost korgõst,
saapista_ks tunnõ sirgista:
saapa_ks jalah saandõlidsõq,
kundsaq kuvvõkümnelidseq.
Olt iks sa kotost korgõst,
olt iks sa kallis kaubamiis,
olt iks sa Riia rikas herrä,
perüs-iks-herrä Pihkvast.
Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
puuti olt iks sa lännü istma,
säksa lännü sa kaupa kauplõmma.
Kui ollit iks sa kotoh, kullakõnõ,
kui olli_ks sa uma ese man,
inne elli_ks sa uma ese man,
olli_ks sa kulla umah kotoh,
ütli_ks sa umalõ esele,
kaipsit iks sa uma kasvatajallõ:
"Ese_ks-kene helläkene,
tätä_ks-kene, tähekene,
taha-i_ks ma tetäq talotüüd,
taha-i_ks ma murdaq mullatüüd,
taha-i_ks ma arriq adratüüd,
minnäq taha-i niitü niitmä,
kallis taha-i ma kaari käänmä -
minno nakaq sa koolih koolitamma,
minno naka_ks sa kirjo kirotamma,
kirotamma kirämehest,
minno_ks oppaq oppajast,
oppiq lasõ_ks pandma paprõhe!
Kui saa_ks ma kirä kirotajast,
saa_ks ma panda paprõhe,
saa_ks ma kinä kirämiis,
kinäste ma_ks panõ paprõhe."
Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
ese_ks lausi meelestäni,
kasvataja_ks kõrra kõnõli:
"Kui sa_ks tiijät, nii tiiq,
kui sa_ks arvat, nii asi ajaq!"
Vell´o, sa lausiq meelestäni:
"Kerge saa_ks tüü kirämehel,
keä_ks pand paprõhe."
Ese_ks nakas´ koolih koolitamma,
koolit´ tä_ks sino kirämehest,
opas´ iks sino opipoisist.
Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma:
siiä tullit iks sa säksa rõivil,
kauba_ks-mehe kas'kal,
säläh olliq sul iks säksa rõivaq,
maani massakarvalidsõq!
S´oo tekk´ iks su pääs´o pääkene
uma_ks märksa meelega:
naksit iks sa kuuli käümä,
opipoisist opp´ma,
taha-s tetäq talotüüd,
murra-s tetäq mullatüüd.
Must iks um mullatüü,
armõdu adratüü,
kinä_ks um kirätüü,
paha_ks-illos´ paprõtüü.
Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma:
ülä tulli_ks sa kõrval kõnd´ma,
kasa tulli_ks sa veereh viirmä!
S´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma:
rikkamp iks olliq mino üläst,
korgõp iks olliq kasa kotost,
sina_ks mu saja ehitelliq,
teiq iks ilo ilosast -
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma!
Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
sullõ_ks ma kapudaq kaaludi,
sullõ_ks kindaq keerätelli -
kas sai_ks sullõ kalliq kapudaq,
kindaq sai_ks sino meelelidseq?
Nu painu_ks sinno pallõmma,
neio, hiidä_ks ma hellile synolõ:
sullõ saa-s hot´ kalliq kapudaq,
sullõ saa-s hot´ kindaq kitulidsõq,
eka sa kellegi kõnõlõ-s,
armas, sa kellegi [alanda-s] -
kyigilõ_ks su kuuli kindit kitvät,
andit avvustavat.
Ristivelekene_ks mu armakõnõ,
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma,
kallis olõ_ks sa kavva elämä:
üläl lasõ-s iks ütsindä tullaq,
kasal iks katõla käelä!
Kui ülä nu_ks ütsindä tull´,
kasa_ks katõla käelä,
ilodu_ks um ilma meelest,
saanuq kuri kolga meelest.
Nu tulli_ks ti suurõ sajaga,
kalduq ti_ks hulgal kaasikilla,
kyigõl um iks illos´ ilmal kaiaq,
veerüs iks veere rahvallõ,
ristivelekene_ks mu armakõnõ!
V. 103 [alanda-s] on väljaandja poolt juurde lisatud. Käsikiri oli ses kohas segane. [Lauliku esituses oli kõnealune sõna tõenäoliselt avalda-s - P.H.]