8. Velele.

SL 1463.
A: SKS, Veske-Stein nr. 90 a < Selise k. - V.Stein < Orti Kull´o (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein 1, nr. 21a ja H II 62, 667 (21a).

A. (Algupärane üleskirjutus):
Mino kull´a vel´okõnõ, mu armakõnõ,
mino kull´a velekene, mu kallikõnõ,
sullõ mina, v., lää lähkohe,
kulla saista, v., ma sullõ kottalõ -
om mul kohus kumardõllaq,
mul paras aig painutõllaq,
ku no mu kohus kodo tull´,
au mul astõ lävele.
No olõ ma müüd, neiokõnõ,
sys ma olõ kaubõld, kabokõnõ,
no om mu kohus kumardõllaq
ja paras aig painutõllaq!

B. (Pärastine ümberkirjutus):
Mino kulla vell´okõnõ,
mino kulla armakõnõ,
sullõ ma lää lähkohe,
kulla ma sullõ kottallõ.
Kohus nüüd mul kumardõlla,
paras aig mul painutõlla.
Olõ ma müüd neiokõnõ,
olõ ma kaubõld kabokõnõ.
See laul tuleb käsikirjades kolme tõise "ikmise laulu" esiotsas (esäle nr. 1433, imäle nr. 1444 ja sysarõllõ nr. 1479), nagu sissejuhatus. Kõik neli laulu on üheks liitlauluks ühendatud. Pruut astub esiteks venna ette (a), kellega ta pulma kutsuma läheb, ja tuletab temale meele, et enne ärasõitmist kohus on, isale, emale ja õele "ikkõq", mis ka sünnib (kk: b, c, d). Et praegune laulukene ainult sissejuhatus on, siis puudub temal ka päris "ikmine velele". Laul tahab ainult ütelda: nüüd, vennakene, läheme pulma kutsuma, enne "ikõmi omastele".

SL 1464.
EKS 4° 4, 182 (6) < Setumaa - G.Masing (1869).

Velekene_ks armakõnõ,
velekene_ks kallikõnõ,
mille naksi_ks sa ärä andma,
pardsikaista paika pandma?
Kas ma käü-s sino käskeh,
vai ma astu-s sino aiehna,
vai ma kullõ-s su kulla sõnna,
vai ma tuu-s iks sullõ kätte kängitsit,
vai ma tuu-s iks sullõ rüppü rõivit?
Kui ma kullõ-s su kulla sõnna,
vai ma panõ-s miilde pardsi sõnna,
angu-i iks kuuldaq kolgalõ,
tiidä hellä velisile -
kolgakõnõ_ks kur´astõ kõnõli,
veerekene_ks vihasast veerätelli.
Agu tulõ_ks kolgast kur´aq jutuq,
vihamiil iks velisistä?
Kuri om iks kuuldaq mu kodola,
vihamiil iks velisilla,
kui tulli_ks kolgast kur´aq jutuq,
ja vihasõna velisile.

SL 1465.
H, Setu 1884, 63 (15c) < Kran´tsova k. - Jak.Hurt < Darja Petrovna (1884).

Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
no astu ma_ks sino armulõ,
kaalu kaala ümbrelle!
Sinult iks ma küünü küsümä,
sinult iks ma nõsõ nõudõma:
mille_ks aiq mu umalta armulta,
kaidsõq kaala ümbereltä?
Edi käu-s ma sino käskeh,
joosõ-s sino juhatõh;
edi tuu-s ma haino hobõsõllõ,
tuu-s vettä verevälle,
vai jäti ma perrä pikäq põlluq,
laiaq väläq laidõtuhe;
edi suigi ma suurila nurmila,
laiol välil lamaskõlli?
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
lasõ nakat sa võtma vyyrit,
nakat ostma or´alisi -
saa-i tuu võõras võrksamp,
saa-i ori usinamp!
Küll sa_ks haarat vaja hanikõist,
tunnõt vaja tuvikõist:
jääseq perrä pikäq põlluq,
kar´a jalgo kaarapõlluq.
Panõ_ks sa põlli põllu pääle,
panõq vüü vihu pääle -
kas iks põlli põllu põimi,
vüü vihko veerätelli?
Ega_ks tuu põlli põldu põima-i,
vüü vihko veerätelle-i!
Sys haarat sa_ks vaja halusahe,
tunnõt vaja tulusahe!
Velekene_ks armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
kuis teil no olõ-s [hallõ] ärä anda,
kallis ärä kaubõlda?
Minol om iks hallõ ärä minnä,
kallis sino kaala alt!
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
ärä sa minno, osja, unõhtagu-i,
minno meelest minetägu-i,
minno nakaq sa kodo kutsmahe,
nakaq majja manitsõma!
Tiit iks ollõ, annaq tiidä,
utat kurna, annaq kuulda -
sys iks mul meelüs meelekene,
sütüs haigõ süäme!

SL 1466.
H, R 1, 13 (3) < Setumaa - Jak. Hurt (1872 ja 1880 vahel).

Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
inne_ks ma jalga kumarda,
inne mar´a maalõ hiidä,
sys pääle küünü küsümähe,
sys pääle nõsõ nõudmahe!
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
edi_ks s´oo ommõ ese viga,
ese viga, ime süüdü,
vai ommõ vell´o viga,
vai panniq sa_ks minno paljos,
liidiq minno liisnas?
Ega olõ-s inäp minno pall´o, pardsikõist,
olõ-s liiga linnukõist:
olõ-s inäp viitä vinnümä,
kattõ-kolmõ kasuma -
olli_ks ma üli-ütsindä,
kabo katõla käelä!
Minno ti_ks võinuq hoita umah kotoh,
pitäq umah perreh!
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
edi käu-s ma sino käskeh,
joosõ-s sino juhatõh?
Võinu_ks ma kävvüq käskeh,
võinuq joostaq juhatõh -
suvõl olli_ks kõõ sino sulasõh,
talvõl tallipoisikõnõ.
Velekene, kuis olõ-s sul hallõ ärä anda,
kallis ärä kaubõlda?
Vyyra mõtli_ks sa saavat võrksapa,
or´a saavat usinapa -
velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
saa-i_ks võõras võrksap,
saa-i ori usinap!
Kui olli_ks ma, neiokõnõ,
kui ma, kallis kabokõnõ,
kui tulli_ks sa kodo kündemäst,
kalduq atra kandõmast,
ratsot lasõ-s ma saisma saibahe,
lasõ-s tulpa toeda -
pindre-otsõ_ks-haino peenikeisi,
maahaino madalit!
Velekene armakõnõ,
küll sa haarat vajja halusahe,
tunnõt vajja tulusahe!
Lasõq tulõt kodo kündemäst,
kallut atra kandõmast,
ratso panõt iks saisma saibahe,
küll sa tulpa tukõdõq -
käu-i ori käskeh,
joosõ-i ori juhatõh,
sys haarat iks vajja hanikõist,
tunnõt vajja tuvikõist!
Velekene armakõnõ,
kollq olli_ks hobõst sul kotoh,
viisi ratsot velisinna -
inneb iks annaq höä hopõn,
annaq vell´o tuliverrev,
kui anni_ks sa mino, neiokõsõ,
anniq kalli kabokõsõ!
Lasõq lääde_ks riihtä pessemähe,
kuldakuuti lüümähe -
minno olõ-i riihtä pessemäh,
kuldakuuti lüümäh!
Panõsi_ks sa kulla koodi pääle,
hõpõristi rihe pääle -
eka_ks kulda kuuti lüü-i,
hõpõristi riihtä pessä-i!
Kui olnu_ks ma kotoh, kullakõnõ,
majah, meelimar´akõnõ,
rinnah olnu_ks ma riihtä pesseh,
otsah olnu_ks ma olgi kandõh!
Velekene armakõnõ,
velekene kallikõnõ,
sullõ oiu_ks ma olgõ nõalõ,
kallu kaala ümbrelle,
sinno_ks ma painu pallõma,
hiidä helläle sõnalõ:
velekene, kui möie_ks ti mino, neiokõsõ,
kui ti kaupliq kabokõsõ,
ärä_ks ti minno unõhtagu-i,
ärä meelest minehtägu-i!
Minno nakaq sa_ks kodo kutsma,
nakaq majja manitsõma:
tiit ollõ, sys annaq tiidäq,
utadõq kurna, annaq kuuldaq,
ollõ aigu unõhtagu-i,
mii aigu meelest hiit´ku-i!
Hot´ saa-i sa esi kutsumahe,
vell´o, sõnna viimähe,
hot´ iks sys sandilt sõna saadaq,
kuuldaq kotikandijalt -
syski_ks, neio, ma kodo tulõ,
syski, kabo, kodo kallu,
oiu_ks ma sino ollõlõ,
veerä sino verdele!
Velekene armakõnõ,
ärä sa_ks minno unõhtagu-i,
umast meelest minehtägu-i!
Lätt iks meil ligi liina tii,
lätt alt Allu tii -
kui lääde_ks sa liina, linnukõnõ,
kallut, imekanakõnõ,
kallu_ks sa sisse kaemahe,
näiokõista nägemähe!
Hot´ õks sa tohi-i tarrõ tulla,
tarõ lävele lähedä,
sino saada ma_ks saina takast,
läve takast lähetelle,
syski_ks mi sõna kõnõlõ,
syski aja armujutu!
Ommõ_ks mul iih ülä ime,
ülä vanõbaq mõlõbaq -
sinno_ks ma tohi-i tarrõ tuvvaq,
tarõ lävele lähätäq,
sino_ks saada ma uma ussõ takast,
lähemätse läve takast -
syski jätku-i umma unõssihe,
kallist sõsard kaotsihe!

SL 1467.
H, Setu 1903, 42 (21) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
mille naksiq sa_ks minno anda,
mille naksiq sa_ks kapo kaalutama?
Edi olliq ti_ks viina isonuq?
Suqka_ks mi elli ilosahe,
suqka_ks mi olli oigõhe!
Kui lätsi ma_ks liina, linnukõnõ,
ese anni_ks meil ette hobõsõ,
verevä veerätelli,
panni_ks sa ette hobõsõ,
panni_ks sa targa taossillõ,
lätsi_ks mi liina minemä -
inne lasõ-s sa_ks liina, linnukõnõ,
lasõ-s turgu, tuvikõnõ,
mullõ sa_ks tõiq suurõ sõlõ,
mullõ sa_ks lasiq lajaq leheq,
mullõ sa_ks ostiq ehtit,
mullõ sa_ks kaupliq kaalatsit!
Mullõ sa_ks ostiq ehteq ilosaq,
ostiq vahtsõq valusaq:
üte osti_ks sõlgõ üsätävve,
katsi kiite kaalatäüs,
mullõ sa_ks ostiq sinisiidi,
sini_ks-siidi, s´olkaräti,
vell´o_ks, ostiq verev siidi.
Kelle nakat sa_ks ehtit osta,
kaalatsit kauplõma?
Selle_ks ma ruttu ärä viidi,
kullakõnõ kositigi:
osti_ks ti ehteq ilosaq,
osti_ks ti kalliq kaaladsiq,
osti_ks ti ehteq üle ilma,
osti_ks vahtsõq üle valla,
panni_ks ti kulla kurgu ala -
kuld iks paist´ üle kolga,
välge_ks väega kavvõndõhe.
Vell´o_ks ost´ verevä siidi -
selle_ks ma viiä tõistõ viirde,
kullakõnõ tõistõ kolka.
Ostnuq sa_ks sinidse siidi,
ostnu_ks vana vanigõ -
vana saanu_ks vanik umma valda,
sinisiid siiäsamma.
Nu saa_ks ma, kabo, kavvõndõhe,
nu saa_ks ma, virve, tõistõ viirde,
nu saa_ks ma, kallis, kavvõndõhe -
sinnä_ks tiiä-i tervest,
sinnä_ks kuulõ-i kuulust!
Agu ma_ks koolõ, kullakõnõ,
agu ma_ks haarda haigõst,
tõbitsõst tõmmata -
kiä_ks synaga sõud,
kiä_ks jutuga juusk?
Sini_ks-siibo tsirgukõnõ,
vaha_ks-jalga varbõlanõ,
tuu_ks ma synaga saada,
juhada ma_ks tuu jutuga,
et iks ma haarti haigõst,
tõmmati tõbitsõst.
Neio saa_ks ma väega kavvõndõhe:
neio_ks, ma viiä üle vete,
neio_ks, ma oiu üle ojje,
üle saa mul iks vete viirmine,
kalaranda kaaluminõ -
päivä olguq mul iks minnäq, tõne tullaq,
kolmas iks olguq kotoh olla.
Vell´okõnõ armakõnõ,
nu painu_ks ma sinno pallõmma,
hiidä_ks ma hellile synolõ:
kolm um teil iks hobõst kotoh,
um viis verevät -
kui tunnõt sa_ks pühi tulõvat,
kalli ao kaaluvat,
panõq sa_ks verrev vehmrille,
sää_ks sa tarka taossillõ,
panõ_ks sa ette kõva kõrvi,
panõ_ks viil vesihiiro,
minno tuuq sa_ks pühil kost´ma,
arvaq aigu viitmä!
Nu nakaq sa_ks kost´ma kutsma,
minno nakaq no_ks vasta võtma,
kutsu_ks kodo ega pühi,
arva_ks kodo egal aol!
Neio näe_ks ma sino tulõvat,
nurmõ näe_ks otsah olõvat...
Kost iks ma näe, kullakõnõ,
kost iks ma näe, neiokõnõ?
Veerä_ks ma, neio, vii perrä,
kaalu_ks ma, neio, kao mano,
kui näe_ks, neio, tulõvat,
uma näe_ks ma vell´o veerüvät,
imekana kalluvat -
sino tunnõ ma_ks ese hobõsõst,
tunnõ vell´o vereväst -
viska ma lohko loogusõq,
viska_ks ma kavvõ kannipuuq!
Vaolt ma_ks sullõ vasta lää,
syna heidä_ks ma üle hitskõmõst -
mino_ks sa meele meelütät,
mino_ks sa süäme sütütät!
Külä_ks naaseq, külmäq keeleq,
ärä_ks naaq kyigildõ kynõliq:
"Sinno_ks ei tuldaq kost´ma kutsma,
arvata-i aigu viitmä -
olt iks sa, kallis, kavvõndõh,
olt iks sa, uma, üle ojje!"
Neio_ks jäl lausi meelestäni:
"Uma jätä-i vell´o unõssihe,
kallis jätä-i vell´o kaotsihe -
tull´ iks tä kost´ma kutsma,
tull´ iks tä vasta võtma!"
Üteq olõ_ks mi mõrsjaq mõlõbaq,
kullaq olõ mi_ks kosidukõsõq:
neio, ma_ks kositi tõistõ kolka,
viina_ks juudiq tõistõ viirde,
sina olõt iks kosit kunigillõ,
viinaq juuduq Vinnemaalõ!
S´oo_ks ma sinolõ ütle:
tult sa_ks üles hummogu,
varra_ks inne valgõt,
inne_ks mingu-i sa rinna rihe mano,
astku-i ala atusõllõ,
inne haara_ks sa päivä pallõlda,
haara_ks sa kuud kumardõlla!
Kuu käu_ks üle kunigidõ,
päiv käu_ks üle päälikide -
pästät iks uma pääkese,
ostat iks hiussõ hellädse,
tunnil iks päset, iä elät,
elät iks uma ese kotoh,
veerüt iks umil velisil!
Miä saa_ks mi tüü tegemäst,
kua saa_ks mi vaiva nägemäst?
Ütsi saa_ks mul kitsas kirstukõnõ,
ahtakõnõ_ks saa annivakakõnõ.
Miä saa_ks sullõ tüü tegemäst,
vara saadõq vaiva nägemäst?
Ütsi saa_ks säksa särgikene,
tõne saa_ks sul vinne vestikene,
kunigit iks sa saadõq kullõmma,
Peterbuura herrä pelgämmä.
Jummal iks tiid jumalakõnõ,
agu sinnä_ks pant uma pääkese,
müüt hellädse hiusõ?
Tarto ala läät taplõmma,
Võnnu_ks ala võtlõmma,
Riia_ks ala riislõmma;
saat iks sa püssä pühkijäst,
kaalaravva kandjast,
saadõ_ks sa mõõga mõskjast.
Mitte või-i mi midägi tetäq,
kullaq või-i_ks mi kohegi minnä -
s´oo um iks küll Jessu isk´mine,
s´oo um iks Maarja maal´minõ,
s´oo um iks Lo[o]ja luuminõ -
kunigit iks kullõma,
Peterbuura herri pelgämmä
Nu painu ma_ks sinno pallõmma:
mullõ sa_ks hiiro ehitelleq,
mullõ sa_ks varsa valmistõllõq,
esi istuq sa_ks, vell´o, ede pääle,
nu tulõq sa_ks, kulla, kutsarist,
mullõ tulõq sa uh´ahoitjast,
mullõ tulõq sa piidsa pidäjäst!
Uh´aq võta_ks umma kätte,
piitska võtaq sa_ks umma pejjo,
piäq sa_ks uh´aq oigõhe,
kablakeeroq kinmähe!
Minno viiq sa_ks tiid ilosat,
lasõ_ks tiid lavvolist!
Minno veegu-i sa üle orga,
minno märk´ku-i sa üle mäki -
oroh iks ümbre läät,
kaldõh iks ümbre kallutat!
S´oo võidõ_ks sa es´ki tiidäq,
umala võidõ_ks sa meelele mõtõldaq:
neio_ks olõ ma müüdükene,
kabo olõ ma_ks kaubõldukõnõ,
ülä pand iks rassõ rahamassu,
korgõ pand tä_ks kullaunigu -
eka jovva-i ese iä massaq,
vell´o, jovva-i sa viimädse pääväni!
Umil kaeq sa_ks silmil selgil,
silmä- kaeq sa_ks -kolmal korgil -
sinol umma_ks viil silmäq selgepäq,
silmäkolmuq korgõpaq!
Läbi näe ma_ks vesiste silmi,
alt näe ma_ks sarno sadõjistõ -
eka kuio-i_ks mu kulla silmäkeseq,
minol umma_ks silmäq vesidseq -
läbi näe_ks ma vesiste silmi,
veerelt kae ma_ks verevä kübärä:
ajagu-i_ks tedre tiid pite,
ajagu-i_ks pardsi pallo pite,
minno_ks veegu-i sa vii tiid,
minno_ks sa kandku-i kao-tiid!
Minno_ks sa viiq vilä tiid,
minno_ks sa kannaq kar´a tiid!
Kui_ks ma saa ülä kodo,
saa_ks ma, kabo, kasa majja,
sys naka_ks ma kar´ah kasumahe,
naka_ks ma viläh vinnümmä,
kui_ks viit vilä tiid,
kui_ks kannat kar´a tiid.
Kui_ks viit vii tiid,
kui_ks kannat kao-tiid,
sys naka_ks ma ikunõ elämä,
silmä_ks-viil vinnümmä.
Iku- taha ma_ks -ello essütellä,
kah´o-ello kaotõlla,
neio, taha ma_ks kallist kasumist,
ilosat ülä ello,
taha_ks kallist kasa ello!
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
nu lää_ks mi kolka kutsma,
viirde lää_ks mi synna viimä!
Üle um iks meil vete veerümine,
üle um iks meil ojje oiuminõ -
üteh võtaq sa_ks kulladsõq kääriq,
lõigiravvaq hõbõhõtsõq!
Agu tulõ_ks meil viga vete pääl,
tulõ_ks meil ohtu ojje pääl,
kätte võtat sys iks kulladsõq kääriq,
lõigiravvaq hõbõhõtsõq,
lõikat sys iks katski kah´o kablaq,
otsanist iks lõikat ohu uh´aq -
eka jää-i_ks mi saisma tii pääle,
jää-i ohu-uja pääle!
S´ookõsõ_ks ma sinolõ ütle,
s´oo ma_ks sullõ, mar´a, manidsõ:
piäq sa_ks uh´aq oigõhe,
kablakeeroq kinmähe!
Kõrval ummaq mul iks siididseq sysarõq,
kalõvatsõq kabokõsõq -
ärä sa ümbre ajagu-i,
minno_ks kivvi keerätägu-i!
Üle_ks mi lää Riia ristteie,
üle_ks mi lää Tarto tanomidõ,
Riia ai_ks tii riislõmma,
Tarto ai_ks tii taplõmma,
sinnä anni ma_ks aialõ andõq,
kinge_ks ma kivele kirivä,
puu- anni_ks -riidolõ puutõq!
Sääl ummaq mu umadsõkõsõq:
aiah umaq haljaq kapstaq,
veereh umma_ks vabarnaq vereväq,
koh iks paistvaq pajalavvaq,
välke_ks värehtitulbaq.
Sinnä_ks sa sisse ajaq,
muutsahe_ks sa tuu moro pääle!
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ!
Kutsutava inimese majasse saades lauldakse vastavõtjale:
Vasta võta_ks mu väsünüq hobõsõq,
vasta võta_ks ratsoq ramõhunnuq,
talli ajaq sys iks kõiki taostõga,
huuvi viäq sa_ks kõiki vehmerdega!
Puust võtaq sa_ks vällä poodirätt,
karmanist kaubarätt,
vatust pühi_ks mu valgõq hobõsõq,
tossust pühiq sa_ks tulivereväq!
Vatul umma_ks kõik valgõq hobõsõq,
tossul umma_ks tulivereväq -
angu-i sa vett verevä juvvaq,
musta ruuna muhaskõlla!
Ette panõq sa_ks kaaraq kahriduq,
ette viiq sa_ks nisuq nessütedüq!
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
juttu_ks ma as´anda ai:
ette veegu-i sa kaaro kahrituisi,
ette veegu-i sa nissu nessütetüisi -
ilosit iks sa viiq ku jyyhaino,
peen´keisi pindrehaino -
jyy_ks-hainola hoieduq,
pindre_ks hainola peedüq!