80. Kosilasõ ristivele naisõlõ.

SL 1614.
H, Setu 1903, 95 (44) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ristivele naisõkõnõ_ks, mu armakõnõ,
ristivele naisõkõnõ_ks, mu kallikõnõ,
sullõ lää ma, neio, lähkohe,
mano lää_ks ma, meelimar´akõnõ!
Mille olliq sa_ks kavva kaotsih,
pall´o olli_ks sa aigu paossih?
Sinno tahtsõ ma_ks ikkõq kyigõ inne,
kulla tahtsõ ma_ks inne kumardada -
jäi_ks kaugust kumardõlla,
jäi_ks ikkõq ildast.
Selle tahtsõ_ks ikkõq kyigõ inne,
kulla_ks ma inne kumardõlla:
olt iks sa eelä ehitet,
toona_ks päävi päädit,
olt sa_ks ehtnü ilosahe,
kallihe kabistannu.
Ristivele naisõkõnõ_ks, mu armakõnõ,
nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
sinolt naka_ks ma, neio, nõudma:
kyik käve ma_ks kolga kutsmah,
veereh käve_ks ma synna viimäh,
neiot lövvä-s ma uma näolist,
hellä lövvä-s ma uma hiusõlist,
kapo lövvä-s ma uma karvalist -
sino löüse_ks ma neio uma näolidsõ,
hellä löüse_ks ma su uma hiusõlidsõ,
kabo löüse_ks ma su uma karvalidsõ.
Nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nõsõ_ks ma, neio, sinolt nõudma:
keäki ütle-i ülä õigust,
keäki kaiba-s kasa kavaluist -
ütlese_ks: "Kuri ülä elo,
kalg´ iks kasa kasuminõ!"
Sina ütle_ks mullõ õigus,
kaiba_ks mullõ kavalus!
Kui um iks õigõ, mis üldäs,
kõrrah um iks tuu kõnõlõminõ,
kui um iks nu kuri ülä elo,
kalg´ um nu_ks kasa kasuminõ,
sys aja_ks ma säläst s´oo särgi,
pääst viska_ks ma verevä kübärä!
Nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nu nõsõ_ks ma sinolt nõudma:
kas um nu_ks kuri ülä elo,
kalg´ um nu_ks kasa kasuminõ?
Üldäs: ülä aja_ks nu tüühü üüse,
kasa aja nu tüühü katsahe,
tüvest iks puud nõstma,
ladvast iks puud laas´ma!
Tüsse_ks tüvest nõstminõ,
rassõ_ks ladvast laas´minõ.
Ristivele naisõkõnõ_ks, mu armakõnõ,
mullõ_ks sa ütleq õigus,
kõrd iks sa kätte kõnõlõq!
Mille mullõ sa ütle-i õiguisi,
mille mullõ sa ütle-i ülä ello,
kaiba-i sa kasa kasumist?
Noorõ_ks noorigõq kavalaq,
pikä_ks linigeq petjäq:
kyik iks naaq kitväq ülä ello,
kasa ütlese_ks ello kallist:
ülä ütlese_ks üsäh hoitvat,
kasa ütlese_ks kaalah kandvat.
Noorõ_ks noorigõq kavalaq,
pikä_ks linigeq petjäq -
egas iks ülä üsäh hoia-i,
egas iks kasa kaalah kanna-i!
Ristivele naisõkõnõ_ks, mu armakõnõ,
s´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma:
illos´ iks olt saanuq sajanaane,
ilosahe_ks olt ehitännü,
valusahe valmistannu,
ilosil iks olõt ehtil,
kallil kaalatsil -
ütte_ks sõlgõ üsätäüs,
katsi_ks kiite kaalatäüs.
S´oost olõ_ks sa terveh, ait´umma:
mi tulli_ks kodo kul´atamma,
astõ_ks aigu viitmä!
Saja kaes iks kaasikit,
ihasi_ks ilopidäjit,
tahtsõ_ks tandsolüüjit.
Kahiku-i_ks karatõh,
peläku-i_ks illo piteh -
ummaq kandlõq kaasikillõ,
pilli_ks ilopidäjille,
lüvväs iks kannõld kaasikillõ,
pilli_ks ilopidäjille!
Ristivele naisõkõnõ_ks, mu armakõnõ,
olt iks sa hüä mino meelest,
kallis mino kaekist!
Nii olt sa_ks hüä mino meelest,
kallis mino kaekist,
kui_ks mul uma sirgõ sysar,
uma_ks mul meelimar´akõnõ!
Olt iks sa, neio, ilolinõ,
olt iks sa, kabo, kargaja,
olt iks sa, naane, laululinõ,
olt iks sa ilo-ehteh,
olt iks sa laulu laaditaja.
Ilo_ks taht kulla kul´atõllaq,
tahtva_ks kaasigõq karada.
Miä_ks teil viga veerätellä,
kua_ks teil viga kul´atõlla?
Ristivele naisõkõnõ_ks, mu armakõnõ,
vell´ol iks um viina vii võrra,
um iks olut oja võrra -
viländ saa_ks viina sajalõ,
viina saa_ks veere rahvallõ,
ristivele naisõkõnõ_ks, mu armakõnõ!