13. Lauliku vabandus.

SL 700.
H II 4, 209 (86) < Treski k. - Jak.Hurt < Hemmo (1886).

Näiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
viie võrra veerätäsiq,
kuvvõ võrra kul´atasiq -
tuust um iks vika veitkese,
tuust um raisku raaskõsõ:
um iks väega veid´okõsõ,
kabokõisi kasinahe!
Lää-i hääleq ilosahe,
käu-i kumu kumõhõhe.
Olõs´ iks olõsiq inäb,
kabokõisi katõvõrra,
sys lääsiq hääleq ilosahe,
käüsiq kumu kumõhõhe.
Saa-i iks ütel laulõtust,
saa-i katõl karatust -
ega_ks ilo ütte salli-i,
laulu_ks kattõ kannahtõllõ-i!
Ilo_ks sallõ ütesät,
laulu kannaht´ katõsat -
sys lätsi_ks ilo ilosahe,
lätsi laulu ladosahe.
Hüä_ks kuuldaq kuulijal,
parep nätäq nägijäl,
et iks höste laulõtie,
viie peräst veerätedi.

SL 701.
EKS 8° 3, 378 (21) < Räpina, Jaama k. - Joh. Hurt (1876).

Laalasigi, lasõsigi,
sõnna kolmi kostasigi,
anda-i lammast laalijalõ,
panda-i lammast lavva pääle,
oinast panda-i otsa pääle,
kite panda-i keskpaika!

SL 702.
EKS 8° 4, 273 (49) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 95 (55) märgib laulikuks üleskirjutaja, s.o. J.Jagomanni enda.]

Neiokõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, helläkene,
mis ma laula, leinäline,
kuugu, kurvameeleline?
Mul jäi kodo suuri sõlgi,
lavva pääle laululehti,
kirstukappi keeleklõpsi.

SL 703.
H II 32, 873 (14) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Külä mul ütleb: "Kuuguq, kuuguq!"
külälatsõq: "Laalaq, laalaq!"
Mis ma kuugu, kurba lindu,
mis ma lasõ, laalulindu -
mul jäi kodo suudõ sulgõ,
lavva pääle laululehte,
parsilõ jäi pajatuspapõr,
kirstukappi keelekõlksu.

SL 704.
H II 32, 832 (12) < Räpina khlk. - J.Poolakess (1889).

Külä ütel´: "Kuuguq, kuuguq!"
külälatsõq: "Laulaq, laulaq!"
Kuis mina kuugu, kurva lindu,
kuis mina laala, leinalindu?
Olõq vaik, vabõrnavagõl,
piäq suu, piprõpiirak!
Minno viiäs mehele
Pudru-Antsu pujalõ,
Jahu-mati Jaanilõ.

SL 705.
H I 6, 215 (31) < Vastseliina khlk. - J.Sandra (1894).

Külä mul ütel´: "Kuuguq, kuuguq!"
külälatsõq: "Laulaq, laulaq!"
Mis ma kuugu, kurva lindu,
mis ma laula, leinalindu?
Mul jäi kodo suuri sulgõ,
lavva pääle laululehte,
kirstukappi keelekõlksu.
Noorõmeheq, helläq veleq,
uma kolga kosilasõq,
uma valla vapraq meheq,
haardkõq istu hiiro sälgä,
sõitkõq ratsol kodoni,
toogõq mul kotost suuri sulgõ,
lavva päältä laululehte,
kirstukapist keelekõlksu!
Sis ma laula linnukeeli,
tii hääle tedre viisi,
pajatõllõ pardsi viisi.

SL 706.
H III 26, 508 (3) < Vastseliina khlk. - J.Tint < Rätsep (1896).

Külä ütles: "Kukuq, kukuq!"
külälatsõq: "Laulaq, laulaq!"
Mis ma kuku, kurva lindu,
mis ma laula, halva latsi?
Mul jäi kodo suidõ sulõq,
lavva pääle laululeheq,
parsilõ jäiq pajatuslavvaq,
kirstukappi keeleklõksi.
Velekene noorõkõnõ,
sõitkõq ratsa alla õuõ,
toogõq mullõ suidõ sulõq,
lavva päält neeq laululeheq,
parsilt mullõ pajatuslavvaq,
kirstukapist keeleklõksiq,
sis tii teile tedre viisi,
pajata teil pardsi viisi,
lasõ laulurästä viisi.
Laul on, nagu sõnakujudest selgesti tunda, Põhja-Eestist Setu piiri pääle rännanud.