14. Laulikneiu.

SL 707.
EKS 8° 4, 113 (11) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Liisa Samuilov (1877).

Näiokõnõ noorõkõnõ
naksi_ks laulu laulõmahe,
ilokõrda iskimähe -
tulli_ks ette ikukõrraq,
taadõ lainõ lasõskõlli,
viiq iks säälnä veerünesi,
tarõ sõnolõ saadasi.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
mõtli ilo iihnä ollõv,
mõtli tandsu takah tullõv -
iih iks murõ mustõdi,
takah vaiva valõndi.
Ülti minno liiga rõõmulisõst,
inämb muida ilolisõst -
näiokõnõ noorõkõnõ,
olli_ks liiga leen´alinõ,
inämb muida ikulinõ.
Kui_ks naksi laulõmahe,
peesü sõnnu pillõmahe,
ette tulliq ikukõrraq.
Ülti_ks minno koolih op´nu,
Võnnuh sõnno no võttõmah.
Minol iks sõnaq kotoh kasunuq
esä pikä pingi päälä,
vele laja lavva pääl.
Nii pikält mino sõnno,
nii lajalt lauluviisi,
kui pikält ese pinki,
kui lajalt vele lauda.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
sõnaq olliq mul sõglaga üteh,
laaluq mul langaga kaalah.
Kodo_ks jäti kotitävve,
mano võti matitävve.
Kui_ks naksi laulõmahe,
peesü sõnno pillõmahe,
sis sai kolgal kullõlda,
veerel perrä veerätädä
kodo_ks-lastõ kuukumist,
imelastõ laulõmist.
Sis kaiva_ks küläst küll imehtä,
vaht´vaq veereh viimätseq,
nulgõ olliq kolga kosilasõq,
veereh valgõqkübäräq:
“Olõs´ taa muna mullõ saasi,
upin mullõ unõhtusi,
sys olõs´ ma suvõ söömädä,
käüsiq talvõl kängädä!
Mina peäs´ peo pääl,
kannas´ kaabu veere pääl,
küll iks mina peoh peäs´,
peoh peäs´, puuh kannas´!”