15. Neiu hääl.
SL 708.
H II 32, 349 (8)< Setumaa - Fr.Kõiv (1890).
Lüü_ks pilli, lüü_ks pilli sa, peenüq huulõq,
lüü_ks kannõld, lüü_ks sa kannõld, kassikäppä -
kaboq kaesõq, kaboq joos kaesõq karatõlla!
Kiä inämb, kiä saasõ inämb ilotõlla?
Neio inämb, neio_ks jo inämb ilotõlli,
kabo inämb, kabo_ks jo inämb karatõlli.
Lüüq sis laulu, lüüq sa ka laulu, laululindu,
tõstaq häältä, tõstaq no ka häältä, hõbõnokka!
Kelle hääli, kelle taa no hääli helehempi,
kelle kumu, kelle taa no kumu kumõhõmpi?
Näio hääli, näiol õks taa hääli helehempi,
kuldapärgä, kuldapärgä kumu kumõhõmpi.
Lätsi tä lauldõh, lätsi tä no lauldõh läbi laanõ,
kul´atõllõh, kul´atõllõh üle kulo -
petäj ütel´, petäj taa no ütel´: kannõld lüvväs,
kataj ütel´, kataj taa no ütel´: pilli lüvväs!
Lüü-i pilli, kiäki lüü-i pilli, pedäjäkene,
lüü-i kannõld, kiäki lüü-i kannõld, kadajakõnõ -
s´oo om helle, s´oo om jo helle neio helü,
s´oo om kummõ, s´oo om kummõ neio kumu!
Naksiq neioq, naksiq sys jo neioq nal´atama,
lahkõl meelel, lahkõl joos meelel laulu lüümä,
lepälindu, lepä-joos-lindu leelotama,
külä käräs´, külä sys kyik käräs´, maa kyik müräs´,
laas´ kyik laulust, laas´ kyik laulust väega heläs´.
Sama laul on ka H III 11, 764 (8) > Võõpsu - J.Edur (1890) ja EKS 4° 5, 211 (2). Viimases kohas on laulule ka tema viis nootides juurde lisatud ja öeldakse, et iga rida kaks korda lauldakse.
SL 709.
EKS 8° 3, 353 (2) < Räpina, Tammistu k. - Joh.Hurt (1876).
Olõs´ mul hääli innine,
kurku kolmahaavanõ,
ärä petäs´ pilli hääle,
katas´ kinni kandlõ hääle.
Mõts oll´ helle, maa oll´ kummõ,
laan´ väega laalulinõ.
Pill oll´ helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
helehemb viil mino hääli,
kumõhõmb viil mino kurku.
Mille mul hääli helehembi,
kuldakurk oll´ kumõhõmbi?
Kui mu ime minno imet´,
kallis kandja minno kasut´,
pand´ tä kiigõ kesäle,
hällü põllupeenderele,
kuts´ tä tedre tiigutama,
pardsilinnu paan´utama,
suvõlinnu suigutama,
laanõlinnu liigutama.
Sääl iks partsi pall´o pajat´,
laanõlindu pall´o laali -
sest olli, latsi, laalulinõ,
inne muida ilolinõ.
SL 710.
EKS 8° 3, 469 (4) < Räpina khlk. - Joh.Hurt (1877).
Olõs´ mul hääli innine,
kurku kolmahaavanõ,
petäs´ ärä pilli hääle,
katas´ kinni kandlõ hääle!
Pill oll´ helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
mõts oll´ helle, maa oll´ kummõ,
laan´ oll´ väega laalulinõ,
helehemb viil mino hääli,
kumõhõmb viil kuldakurku!
Viidi pillis Pihkõvahe,
sarvõs viidi Saarõmaalõ.
Panti poissi puhkumaie,
kar´alatsõq laskõmaie -
es saaq poisist puhkujat,
kar´alatsõst laskõjat.
Puhke luu Poola poolõ,
tõisõ Narva naistõ poolõ,
kolmanda keerot´ kodolõ.
SL 711.
H II 32, 849 (5) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).
Pill oll´, pill oll´ helle, joos, pedäjäne,
kannõl, kannõl kummõ kadajanõ,
pilli pihtõ puhas puust,
sarvõ pihtõ selgest savist.
Panni poos´i puhkumaie,
kar´alatsõ laskõmaie -
es saaq poos´ist puhkujata,
kar´alatsõst laskõjata.
Karksi esi, kabokõnõ,
naksi pito pidämähe,
panni sälgä siidisärgi,
kaala ala, joos, kalõvita.
SL 712.
H II 32, 879 (22) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).
Olõs´ mul helü innedäne,
kurku kolmahavvadanõ,
petäs´ ärä pilli hääle,
katas´ kinni kandlõ keeleq!
Inne peti peeterselliq,
peeterselliq, peedijuurõq,
säksa oigõq ubinaq,
säksa makõq mar´akõsõq.
SL 713.
EKS 8° 4, 230 (26) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).
Näiokõnõ noorõkõnõ,
lüüq iks lühü laulukõnõ,
kannaq kassin kõrrakõnõ -
mul iks lühü lastõ laulu,
kassin kõrda kanasilõ!
Latsõ_ks ütliq: "Lasõq laulu!",
pereh ütel´: "Piäq illo!"
Kuis ma_ks laala, latsõkõnõ,
piä illo, perrekene?
Viidi mul lusti Luigamaalõ,
viidi nali Narvamaalõ.
Panti_ks poisiq puhkmahe,
kar´alatsõq laskmahe -
saa-s poisal puhutus,
kar´alatsil lastus.
Lätsi ma esi, näiokõnõ,
karksi ma esi, kabokõnõ,
puhe ma_ks luu lusti poolõ,
tõõsõ Narva naistõ poolõ,
kolmanda kodo poolõ.
Kiä mul iks kuuli pilli helü,
kua kandlõ kumina,
sarvõ suurõ sõrmilisõ?
Ime mul iks kuuli pilli helü,
ese kandlõ kumina,
vel´o sarvõ suurõ sõrmilisõ.
Ime_ks võti võidu lüvväq,
sõsar kuurt koputõlla,
vel´o_ks viina veerätellä,
ese olut ostaskõlla:
kodo_ks kuulus näio kumu,
kodo hiidüs näio helü,
pää paistus iks päält pähnämõtsa,
jalaq alt arovariko.
SL 714.
EKS 8° 4, 234 (29) < Räpina khlk. - J.Jagomann [p.o. < Okse Tanilovits] (1877).
Pill iks helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
helehembi näio hääli,
kumõhõmbi näio kurku.
Näio pand´ iks pilli piitskmahe,
sarvõ suurõ saismahe -
helehembi näio hääli,
kumõhõmbi näio kurku.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
mille mul iks helle hääli,
helle hääli, kummõ kurku?
Eelä mul iks vel´o hääle osti,
toona kummõ kurgukõsõ -
häälest iks and´ häräpaari,
kurgust kullatsõ ubina.
Jälki ma_ks ümbre ütle,
kõrra tõisildõ kõnõlõ:
ku tuu_ks ime minno olli,
naane kenä minno kanni,
ärä_ks söönü kummõ kurgu,
kummõ kurgu, lõõvo lõõri,
hani_ks halja hõtsikõsõ.
Siist iks viga veidikese,
pahamiil parahilla:
kygõ ma_ks ikõ imä pääle,
mille nii_ks mar´a madala,
linnu liia lühükene?
Ku tuu_ks imä minno olli,
naane kallis minno kanni,
söönü-s tä_ks maast maasikit,
palo päält palohkit,
liivakingost linohkit!
Olõs taa ime osanu,
naane kallis kavanu,
söönüq tä_ks pikäst pihlapuust,
kõrgõst kuslapuust,
vereväst vislapuust -
pikk saanu_ks näio pihlapuust,
kõrgõ näio kuslapuust,
verrev saanu näio vislapuust,
ussin näio uibost!
SL 715.
EKS 4° 4, 146 (16) < Räpina, Veriora v. - J.Kotli < Tsia Ann (1877).
Mille meilä hellä helü,
hellä helü, kummõ kurku?
Kui see ime minno olli,
naine kallis minno kanni,
sei pikäst pihlapuusta,
sei korgõst kuslapuusta,
uibost jo ilosast,
visnapuusta vereväst.
Selle mu helü helle,
selle mu kurku kummõ.
Olõ viie vel´o virvekene,
kuvvõ vele kukukõnõ.
Seeni_ks latsi laulu lauli,
laulu lauli, naaru naari,
kui neeq targaq mõtõliq,
suurõq sõnno säädeliq -
ullil sõnaq huulõ pääl,
valil keele vaihõl,
kinäl keele keskenä.
Perrä mul kitiq kihelkonnaq,
perrä mul lauliq lauda-kunna,
perrä lauliq ussõq uibotsõq,
perrä saaridsõq sagaraq.
Näiokõsõq noorõkõsõq,
kelle ti hoiat ummi huuli,
piirät peenütä palõhta,
varit verda valgõ'õta?
Kas jo mullõ vai muilõ,
vai kirstu kirstu-kirässä,
vai vaka-valgõs?
Olõt ti or´aq, käüt küüräh.
Kudagõq ti kimpo kindita,
kats ti kimpo kindita -
sii kirstukirässä,
sii vaka-valgõs!
Ei saaq sõnast kirstukirja,
ei vaka-valgõta!