4. Laulu vägi.

SL 678.
H II 4, 258 (111) < Treski k. - Jak.Hurt < üks vana naine (1886).

Olõs ma luudu laulijas,
mõnõ sõna mõistijas,
sys laulnuq ma mere moros,
mere sõmõraq soolõs,
mere vatu võismõs,
mere põh´a põrmandus!
Laulnu ma_ks merde mitu kalla,
mitu laulnu mere perä ala.
Eka ma luvva-s laulijas,
mõnõ sõna mõistijas!

SL 679.
H II 4, 275 (120) < Kito k. - Jak.Hurt (1886).

Olõs ma luudu laulijast,
mõnõ sõna mõistijast,
laulas´ ma mere morolõ,
laulas´ talli tasatsõllõ,
laulas´ ma talli tasa ratso,
ala_ks hirre hiiro ruuna,
sälgä ma saaridsõ sadula,
jalga kulladsõq jalusõq,
mehe_ks pääle pääväpoigo,
pähä_ks kulladsõ kübärä!
Olõ-i ma luudu laulijast,
mõnõ sõna mõistijast.

SL 680.
H II 4, 88 (38) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < üks vana naine (1886).

Olõs´ iks luudu laalijas,
laalijas ja laskijas,
laalas´ iks mere mäestä,
mere kiviq keerängist,
mere põhja põrmandust,
mere sõmõraq soolast,
mere vatu võismõst!
Olõs´ ma luudu laalijas,
laalijas ja laskijas,
kui ma nakasiq laalõmahe,
laalõmahe, laskõmahe,
üles iks teesiq neio liina,
kabo karradsõ keriko!
Sini-panõs´-põllõ põrmandust,
kõr´kõ külest küünütäsiq,
laja panõs´ liniku laesta,
katusõ panõs´ iks kanamunõst,
har´a havvõ hambist -
tohi-i no päsko pääle minnä,
haugas har´alõ asota:
tooni pelgäs iks umma tud´ukõist,
pääs´o umma pääkeist,
haugas umma har´akõist.

SL 681.
H I 6, 201 (11) < Setumaa - J.Sandra (1894).

Nakasiq ma laulu laulma -
vika om mul veidikese,
kinni pidä pisukõsõ!
Kui olõs loodu laulijas,
hõpõhääle helistajas,
laulasi utra ussõ pääle,
siska simmõ saina pääle,
laulasi katusõ karvadsõ,
röögisi ruudmõ ravvadsõ,
har´a havvõhambitsõ;
sisse laulnu siididse hobõsõ,
ala lae laugi ruuna.

SL 682.
H II 32, 831 (11) < Räpina khlk. - J.Poolakess (1889).

Olõs´ luudu laulijas,
laulijas ja laskijas,
kuugijas ja kostijas,
laalassi ma mere mäessä,
mere kiviq kiilakis,
mere sõmõra soolassa,
mere põhja põrmandus!
Neio luudu laulijas,
laulijas ja laskijas,
kulla sõna kostijas,
hellä sõna heitijäs.

SL 683.
EKS 8° 3, 413 (10) < Räpinä, Naha k. - Joh.Hurt < Höödo naane (1876).

Olli or´ah, käve kar´ah,
üüse öüdsih, päivä päätsih,
hummongula hobõstõpoisih.
Võti päitseq pöönigu läveltä,
võti suitsõq sullu päält,
lätsi öütsi ülä tüttu,
lätsi karja kaasa tõttu.
Suuh olli sada niitijada,
arol kümme kündijädä,
sada hobõst saisatie,
kümme kübärt kergitie
neio kummu kullõldõh,
hellä hellü mõtõldõh.