12. Sööma minnes. B.(Peigmehe kaasikud laulavad.)

SL 1720.
H, Setu 1874-1877, lk. 137, nr. 62 < Puugnitsa k. - Joos. Hurt < Usti (1874).

Kuulõq, noori vell´oveni,
pikendäq sa umaq pingiq,
laiendaq sa umaq lavvaq!
Om meil tsõdsõ sugu suur,
sugu suur, võsa võiv,
või[-i] suku suuhu aiaq,
võssa aiaq võrõnguhe -
teeme suulõ suurõ aia,
pikä aia pistülise!
Langukõsõq, linnukõsõq,
madalikuq meelimar´aq,
ar ti huul´kuq süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani:
ei meil pu'uq puidsõq pütüq,
tammidsõq meil tahenõq,
vaoq meil vahtõratsõq!
Maa all meil makõ mamma,
sita all meil simmõq viinaq,
pääl maka Maar´o-lehm,
pääl puhas´ Pool´o-lehm,
Sit´o-lehm sirotõlli.
Langukõsõq, linnukõsõq,
ärä huul´kuq süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani,
võtku[-i] piimä peläteh,
võtku[-i] väke väristeh,
võtku[-i] kalla kaehtõh -
meil om imel piimäpeoq,
piimäpeoq, sõirasõrmõq!
Mille imel piimäpeoq?
Ime tundsõ nuuq hainaq,
mõistsõ nuuq mõtsahainaq,
minga anomaq ariti,
minga nüssikuq havviti -
selle imel piimäpeoq,
piimäpeoq, sõirasõrmõq!
Langukõsõq, linnukõsõq,
seeni söögeq sedä süüki,
meeni tõista tettänessä,
meil vastast valmistõtas!
Kuah keeväq kokõlihaq,
paah keeväq pardsilihaq,
ahoh haniq küdüseq.
Tuud pelgü peläku[-i],
tuud väega värisku[-i] -
saavaq teil hobõsõq hoietus,
kaaraq ette kaetus!
Vii mi mõtsa süümähe,
vii laandõ lakkumahe,
hundi panõ mano hoitma,
karo mano kaitsõmahe,
pini peräh hoitõmahe.
Vell´ol haino haalijit [= haljit],
vell´ol kullo kullatsit -
ette vii mi haina halja,
ette kulo kulladsõ:
jõehainaq ilosaq,
pervehainaq piinüq!