14. Peigmehe hõimu vabandused.(Peigmehe kaasikud laulavad.)
SL 1723.
H II 4, 384 (161) < Ugareva k. - Jak. Hurt < Kriisa Kati (1886).
Langukõsõq, linnukõsõq,
madalikuq mar´akõsõq,
minga_ks hoia ti neiot,
minga kae ti kapo?
Olõ-i meil lutsulumpõ,
olõ-i meil kalajärve.
Siih ummaq meil seenemõtsaq,
tarõ takah tatimõtsaq,
võta_ks mi kuldakorvikõsõ,
võta vaskivakakõsõ,
lää mi siinde mäele,
vala tatti varikohe.
Hõõri mi väidse hõbõhõtsõ,
pää kulladsõ kuludi
seene juuri siliteh,
tati juuri tahotõh.
Seeneq meil massiq silgikala,
tatt´ meil massi tarvohärä -
siin´ um meil paremb süvvä,
tatt´ um talol süvvä.
Agu ti olõt Võro herräq,
Võro herräq, Tarto säksaq?
Ti taha-i vast tatti süvvä,
taha-i siint sil(l)idäq,
ti tahat vast püssäl püvvetüt,
tahat võrgul võõdõtut?
Ummaq meil meheq mõtsa mõtsoq,
naaseq ummaq nurmõ nuk´usõq -
tuu mi pardsi palo veerest,
tuu mi mõtsast mõtusõq,
panõ patta pardsiliha,
panõ kotta kokõliha,
tuu mi teele söögest sää,
tuu mi lavvolõ laadida!
Ti tahat vast tsäiu serbiq,
tahat kohvi körbädä?
Olõ-i meil kotoh kohvikatlat,
ega saisa-i sammavaara.
Panni mi kohvi katlahe,
panni savipadasõhe -
sai katla-karvalinõ,
sai savi-näolinõ,
tuud tihka-i mi teele anda,
ti olõt iks kotost korgõpast,
elämisest ilosapast!
Ankõq ti meele andist,
pankõq pall´o uskvast -
saa-i meil höste hoietus,
rahva värki ravitus!