2. Vakanaiste laul peigmehe majasse sõites ja sinna saades.

SL 1708.
H, Setu 1903, 140 (69) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).
(Minnes:)
Läke_ks mi umma ots´ma,
umma_ks mi kapo kaema,
kohe_ks viidi neiokõnõ,
kannõti kabokõnõ,
ots´ma läkeq mi_ks orga sisse,
märkmä_ks mäki vaihhõlt!
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist -
viidi_ks tä, kallis, kavvõdõhe,
viidi tä_ks, uma, üle ojje!
Ärä ma_ks ütle ni kynõlõ:
neio_ks ime helläkene,
valmistõllõq varahappa,
jõudkõq iks innebüsi!
Oo_ks sirgõt sysard -
ärä tä_ks uinus uutõh,
kuna_ks vakk perrä vala,
kuna_ks kirstu perrä keerüs!
Ime_ks-kene helläkene,
kas sul um hallõ hanikõist,
paha_ks-hallõ pardsikõist?
Um iks hallõ hanikõist,
paha_ks-hallõ pardsikõist,
rühiq sys iks minnäq rutõmbahe,
rühiq sys iks astuq aiksappa!
Neio_ks-kõist noorõkõist -
uinus iks imme uutõh,
umma_ks kandjat kaalduh,
kuna_ks tulõ imekene,
uma_ks mar´a maamakõnõ,
tulõ_ks timä valgil vakanaisil,
kin´ol iks kirstu-imändil.
Ime_ks-kene helläkene,
rühkeq mi_ks minnäq rutõbusi,
rühkeq mi_ks vallaq varahappa!
Nu_ks mi veerä vele kodo,
lää_ks mi kasa kastõrahe.
S´oo ma_ks ütle ni kynõlõ:
kuulkõ_ks, mi valgõq vakanaaseq,
kuulkõ_ks, kinäq kirstupoisiq,
valusaq vakaveleq:
olgõ ti_ks suurõq, saiskõq saina,
olgõ_ks mi julgõq juttaga!
Agu_ks sääl aias sõimõlõmma,
sõimõ_ks-lõmma, lõimõlõmma?
Võtkõ_ks mi üteh sõimusynaq,
võtkõ_ks lõimu-lyigusõq,
võtkõ_ks mi suuhtõ soodakust,
võtkõ_ks mi kaala kaekist,
sõimu- pangõ_ks -synaq sõlõ ala,
litskõ_ks laja lehe ala!
Velel iks uhkõq umadsõq,
um iks kasal kallis hõim,
nakasõ_ks laulma lapulitsõq,
nakasõ_ks kuukma kont´jalaq,
viirpoolidsõq veerätämmä,
nakasõ_ks lauluga laitma,
ajava_ks synol sõimamma -
sõimu- võta mi_ks -synaq sõlõ alt,
lasõ_ks laja lehe alt,
sys saa-i_ks mi synnoga sõimada,
saa-i lauluga laita!
Olgõ mi_ks suurõq, saiskõq saina,
kõvaq olgõ_ks mi vasta kynõlõmma,
targa_ks mi vasta tankõlõmma!
(Peigmehe majasse saades:)
Vahtsõ_ks ti languq, linnukõsõq,
mi meelimar´akõsõq,
tulgõq ti_ks vasta värehille,
laskõq vasta laitillõ!
Tulli mi_ks umma ots´ma,
kapo_ks mi peräh kaema.
Haari_ks mi vajja halusahe,
tundsõ_ks mi vajja tulusahe:
tulli_ks mi üles hummogul,
varra mi_ks inne valgõt,
olõ-s iks vett suu mõskõq,
vett iks unõ virotõllaq -
jää-s meil vii-tuujat,
kaovii kandjat,
käe_ks-räti käändjät,
vajaräti vaeldajat.
Ime_ks-keist helläkeist -
jää-s täl tulõtegijät,
armas iks tulõ alostajja.
Heidi_ks tä terri tibulõ,
heidi tä_ks kaaro kanolõ,
kyik tulli_ks kanaq kaaro mano,
kyik tulli_ks tibuq terri mano,
ütte tulõ-s kanna kaaro mano,
ütte tulõ-s tipu terri mano.
Tuud iks mi tulli ots´ma,
kaldu_ks mi peräh kaema,
tulli_ks mi hulgal hobõsil,
paha_ks-mi-pall´o rahvaga.
Oo_ks meil tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõnõ!
Tull´ iks no ussõ huulitsallõ,
lasi_ks tä ülä laitillõ,
vääne tä_ks ülä värehtille,
vasta tull´ iks umalõ imele,
sõvvi_ks vasta sysarillõ.
Kulla tulli tä_ks aita kutsma,
ülä_ks salvi viirde.
Ülä_ks imme helläkeist -
meid iks tä viinal aita vei,
ollõl iks umadsõq tunnisti.
Aita_ks vei viina mano,
aita_ks otsõ ollõ mano,
meidä_ks joodi, meidä söödi,
pääle naas´ iks tarrõ taatamma,
tarõ lävele lähenemmä.
Ärä_ks mi haari küsütellä,
haari_ks, pardsiq, pallõlda:
"Inne_ks mi tarrõ taganõ-i,
tarõ_ks-lävele lähene-i,
lää-i sisse seenitsehe,
sisse_ks seenidse lävele -
vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
pääle_ks ti oigõq umadsõq,
kuulkõ_ks ti, kasa kallis hõim,
kuulõq sa_ks, sirgõ sysarõmiis -
ime_ks-keist helläkeist,
meele_ks sa lausuq meelestäni -
kuulõ_ks sa, väü väikene,
kahhar-iks-hiuss, tsõdsõ kaasa:
kohe_ks mi aja annivaka,
kohe mi_ks kirstu keerätelle?
Kos iks asõ andanõs,
kohes iks kotus kor´atas?
Kas lastas iks aita aiaq,
pääle_ks aida päälikohe,
vai_ks aias siiä seenitsehe,
siiä_ks seenidse lävele?"
Küünü_ks mi teilt küsümä:
kohe mi_ks aja annivaka,
kohes mi keerä tsõdsõ kirstu?
Vai käset ti_ks aiaq aidviirde,
vai käset iks nõstaq nõgõssihe?
Taha-i_ks mi aiaq aidviirde,
maalõ taha-i nõstaq nõgõssihe -
um iks kirstuh hüä rõivas,
um iks karbih kalõvanõ,
um iks siih siidirõivas,
kirst iks täüs kirivit,
vakk iks vahtsit rõivit.
Kui_ks ti ajat aidviirde,
nõstat iks maalõ nõgõssihe,
näüs iks vihma veerivät,
näüs sado saavat,
hämmüseq sys iks hüäq hammõq,
ligonõsõ_ks lina-linigeq!
Sedä_ks mi painu pallõmma:
ajagu-i kõhna kõlgusõhe,
hukanuhe huunõhe,
ajagu-i_ks kirstu tsilkõmillõ,
ajagu-i_ks vakka valimillõ!
Um iks kirst kullanõ,
um iks vakk vasinõ,
taba_ks iih hõbõhõnõ,
võti_ks kullanõ veereh.
Vahtsõ_ks languq, ti linnukõsõq,
ajagõ_ks ti siiä seenitsehe,
siiä_ks seenidse lävele!
Anna_ks mi tenno jumalallõ -
aeti_ks kirst seenitsehe,
taatõdi_ks tarõ ussõ taadõ.
Ülä_ks ime helläkene,
kasa_ks maama, mar´akõnõ,
keeräq sa_ks siiä kirstu mano,
astu sa_ks annivaka mano,
tuu_ks Kiräs kirstu pääle,
Kar´as iks kirstu kaasõ pääle!
S´oo_ks mi kõrralda kynõli,
ai_ks juttu ilm-as´anda -
toogu-i_ks Kiräst kirstu pääle,
Kar´ast iks kirstu kaasõ pääle,
tuu_ks sõir kirstu pääle,
tuu_ks vatsk vaka pääle!
Tuu_ks sõir sõgla suuru,
vatsk iks vaka kaasõ laiu -
meil iks um suur sugu,
um meid iks pall´o umatsit!
Tenno mi_ks anna jumalallõ,
au_ks mi maalõ Marijallõ -
panni mi_ks paika tsõdsõ kirstu,
anni_ks-mi-vaka asõmõllõ!
Panni_ks mi kuiva kotusõhe,
taadi_ks mi tarõ ussõ taadõ.
Hot´ iks veerüs vihmapilv,
hot´ iks sado siiä saa,
hämmü-i_ks hüäq hammõq,
ligonõ-i lina-linigeq!
Tenno_ks mi anna jumalallõ!
Künnü_ks teilt küsümä -
vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
mi_ks meelimar´akõsõq,
künnü_ks teil küsümä:
kohe_ks meele asõ andas,
kohe_ks kotus kor´atas?
Kas andas iks asõ aknillõ,
andas iks pito peränulka?
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
selle küsü mi_ks asõnd aknillõ,
küsü_ks mi pito peränulka:
umma_ks meil uhkõq umadsõq,
kado_ks-rikas kallis hõim,
um iks mi sugu sukmannel,
kallis hõimu kalõvatsil,
võsa_ks Võnnu rõivil,
ummaq meil iks pääh Riia siidiq,
pääh iks Pärnä päärätiq.
Kui andas iks asõ aho kõrval,
pido_ks kassipingi pääl,
sääl iks mi võia Võro siidiq,
võia_ks mi kalliq kalõvaq,
trotsi mi_ks umaq turuhammõq,
riku_ks mi liina-linigeq.
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
madalikuq mar´akõsõq,
mi_ks olõ sepä suku,
sepä_ks naaseq, suurõq sõlõq,
olõ_ks mi naaseq lipulitsõq,
lipulitsõ_ks lajaq leheq.
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
küünü_ks mi teilt küsümä:
kas andas iks asõ aknillõ,
andas iks pito peränulka?
Anna_ks mi tenno jumalallõ -
anti meil iks luba aknillõ,
anti meil iks pido peränulka!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
pääle ti_ks oigõq umadsõq,
küünü_ks mi teilt küsümä,
nõsõ_ks mi teilt nõudma:
kas lastas iks lauldaq lavva man,
livva_ks man leelotõlla?
Kui lasõ-i lauldaq lavva man,
livva_ks man leelotõlla,
sys meil iks vajja vaiki ollaq,
kohus iks meil kullõldaq.
Teil um iks kõrda kynõldaq,
teil iks luba lusti lüvväq,
meil iks vaja vaiki ollaq!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
inne naka-i mi süüki süümä,
inne naka-i mi juuki juuma -
toogõ_ks nätäq mi neio,
toogõ_ks kaiaq mi kabo!
Toogõ_ks üläga mõlõmbaq,
kasaga katõkese,
ime_ks kosti võtma,
kandja_ks kosti kaema!
Ime_ks-keist helläkeist,
neio_ks maamat, mar´akõist -
and iks tä vatska armuga,
anna-i tä viina vihaga
umalõ_ks tütrelle,
välehelle väümehele.
Ime_ks-keist helläkeist -
ime võtt´ iks sõira sõgla suuru,
kai_ks tä kotti kats vatska,
panni_ks tä puuhu poolõtoobi,
tõsõ_ks tõsõ poolõ pääle.
Toogõ_ks no neio mi nätäq,
kas um iks no neio umah näoh,
kabo_ks uma karvalinõ?
Tuudi_ks no neio mi nätäq,
tuudi_ks kabo mi kaiaq.
Anna_ks mi tenno jumalallõ,
au iks mi maalõ Maarijallõ:
neio olõ-i uma näolinõ,
kabo olõ-i uma karvalinõ -
olli_ks tä üte üükese,
pääs´o_ks, üte pääväkese,
lännü um tä_ks sugu suurõmbast,
kulla_ks lännü korgõpast,
lännü_ks tä pisu pikebäst!
Tett um tä_ks noorõst noorikõst,
linnu_ks linige-pidäjäst.
Anna_ks mi tenno jumalallõ,
naka nu_ks süüki süümä,
naka mi_ks juuki juuma!
Ülä_ks ime helläkene,
kasa_ks tätä, tähekene,
tulgõq ti_ks sõira võtma,
vatska ti_ks vasta võtma,
viina_ks-pikrit pidämä!
S´oo saa_ks poja hoitmast,
kalli_ks poja kasvatammast,
s´oo saa_ks vele vihutammast,
saa_ks sanna viimisest!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
ots´kõq ti_ks umaq umadsõq,
kaegõ_ks uma kallis hõim!
Neio_ks imme helläkeist,
neio_ks maamat, mar´akõist -
veerkeq ti_ks ime viina mano,
tulgõq ti_ks vatska võtma,
saagõq ti_ks sõira võtma!
Viländ saa no_ks vele umatsillõ,
viländ saa_ks kasa kalli hõimulõ -
tulgõq ti_ks, kütseq külänaaseq,
kyik tulgõ_ks targa talonaaseq,
ime tulgõq ti_ks kosti võtma,
kandja_ks kosti kaema!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
anna_ks mi tenno jumalallõ!