23. Vakarahvas viiakse aita vilja vaatama.

SL 1740.
H II 3, 40 (25) < Setumaa - H.Prants (1889).

Langukõsõq, linnukõsõq,
vagivahtsõq umadsõq!
Kuulgõ, valgõq vakanaaseq,
kirstu-imändäq kiriväq,
ku ti nu astut aida poolõ,
saistat salvi veerele,
läät ti nu kaaru kaemahe,
kas um kaaru katusõni,
kas um rüki ruudjani,
um kesvi kelbäni -
langukõsõq, linnukõsõq,
vagivahtsõq umadsõq,
nu um meil viljä veidikese,
um kaaro kasinahe!
Selle um meil viljä veidikese,
selle kaaro kasinahe -
vet s´oo esi tiiät,
võit meelele mõtõlda:
tundsõ mi suvõ tulõvat,
suvõ-ajo astvat,
kaaraq meil mõtsa kannõtiq,
vili mõtsa viidi:
kaaraq meil viidi kannistuhe,
kesväq viidiq kivestühe,
viidi nisu niidü viirde,
suvirüäq suu viirde.
Lasõ meil suvõq sugõnõsõq,
lasõ hallaq harvõnõsõq,
vilja saa vell´ol viie võrra,
saa kaaru katõ võrra.
Ku nu kasi katsi nurmõ,
kokko panõ kolmõ nurmõ,
viläq viirväq viläsalvõ,
kallusõq kaarasalvõ!