24. Vakanaised viiakse "kar´amaid kaema".

SL 1741.
H, Setu 1884, 91 (4) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Imekene helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
läke_ks kaema kar´amaid,
mi vele vilämaid!
Omma_ks meil kalliq kar´amaaq,
vesseläq vilämaaq.
Olõ-i meil külm külä-asõ,
olõ-i leede leevänurmõq,
om meil iks kütse külä-asõ,
ommaq lep[p]eq leevänurmõq.
Ega es kasuq kastõhain,
kotussidõ kostarit,
omma_ks meil maaq kasuvaq,
vilämaaq vinnüväq:
kesvä_ks mitmõkeerulitsõq,
kaaraq mitmõkandilitsõq.
Hot´ külv´ iks orgo orasõ,
mäe pääle keerokesvä,
ega_ks oroh hukka lää-i,
mäe päälä päiv ei võtaq.
Meil omma_ks kulladsõq kotusõq,
ommaq armaq asõmõ:
om iks meil oroh upinhain,
rihe takah ristikhain,
omma_ks maaq maranatsõq,
ommaq niidüq ninnikatsõq!
Läät iks karja, kakut kõlla,
läät marja, tuut marana.
Lää_ks vihta vinnel,
lää luuda loodsikol:
omma_ks manna mahlakõivoq,
veereh vihaleheseq.
All om iks kalanõ järv,
päälä saisõ teräne nurm,
alla_ks kallo kaaritigi,
päälä terri tettigi.
Vaher olli_ks mõtsa vaihõ pääl,
kõoq kõlgustõ lävelä -
kõoq teieq kõva ollõ,
vahtraq verde valusa.
Sääräst om kotust kolgõ-nulgõ,
säänest otsit iks paika pall´o maad,
kui_ks meil vele veerelä,
imekana kaalala.

SL 1742.
H, Setu 1903, 166 (79) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kuulkõ_ks, mi valgõq vakanaaseq,
läke_ks mi kaema kar´amaid,
kas umma_ks siih kalliq kar´amaaq,
üli_ks-hüäq öüdsimaa;
kar´amaaq umma_ks kannadsõq,
kirä_ks-maaq kivedseq,
või-i_ks tä kävvuq kängäldä,
karja või-i saataq saapilda?
Anna_ks mi tenno jumalallõ -
kaaldu_ks mi esi kaema,
tulli_ks mi, neioq, nägemä:
või_ks tä karja kasvata,
või_ks siih härgi häälidä,
või_ks tä eläjit ilestäq -
umma_ks siih kalliq kar´amaaq,
üli_ks-hüäq öüdsimaa!
Või_ks tä kävvuq kängäldä,
karja või_ks tä saataq saapilda:
kar´a-olõ-i_ks-maaq kannadsõq,
kirä-olõ-i-maaq kivedseq.
Umma_ks all ninniniidüq,
ninni_ks-niidüq, mamma-maaq,
kar´a aja tä_ks ninniniidü pääle,
aja_ks tä kuldakoplihe.
Kae_ks mi, kae meelestäni:
um iks täl kinä keerätellä,
um iks täl veerüs veerätellä:
siih umma_ks kulladsõq kotusõq,
kado_ks-kalliq kar´amaaq!
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
mõista_ks sa, meelimar´akõnõ:
võidõ_ks siih ollaq, võidõ elläq!
Kui tult sa_ks üles pühäpäivä,
varra_ks inne valgõt,
kängi_ks sa ala valgõq jalaq,
ninni-vii_ks-jalaq niidü pääle -
hämmä-i_ks jalgo valgit,
ninni_ks-jalgo nessütelle-i!
Olõ-i siih suuri soid,
olõ-i lak´o laani,
ummaq siih iks man maaniidüq,
jyy_ks niidüq ilosaq.
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
võidõ siih iks ollaq, võidõ elläq,
sedä võit iks koto kullõlda,
sedä pereht pelädä!
Kuulõ_ks sa, kulla sysari,
kui_ks tulõ puulpühä,
saa_ks sanna-aokõnõ,
saa_ks sa sanna kütmä,
veerä_ks vihta haudma!
Kütäq sa_ks sann künneldega,
havvu_ks sa vihta verdega,
kannaq sa_ks vesi virgastõ,
sys iks sa saadaq sannasyna,
anna_ks sa küllä kütet-syna,
sys saat iks sa hüä kyigilõ,
illos iks egalõ-ütele!
Kuulõ_ks sa, kulla sysari,
ärä jäl iks ütle tõist värki,
kõrra_ks mi katsildõ kynõlõ:
kui sa_ks kar´a mõtsa ajat,
kirä_ks mõtsa keerätät,
ärä sa_ks tunni tuimah olgu-i,
ütte vahet vaiki saisku-i!
Kui_ks sa tunni tuimah olõt,
üte_ks vaihõ vaiki saisat,
sys iks tuimast tunnistõtas,
sys iks kalõst kaetas,
sys iks mõrost mõistutõtas.
Haara_ks sa lauldaq lastõ siäh,
kar´ustõ siäh karada,
sys saadõ sa_ks usku oigõt,
saadõ_ks sa viit veeselät!
Kuulõ_ks, mu kulla sysari,
mõista_ks sa, meelimar´akõnõ,
nii sa_ks olõq, kui mi oppa,
nii_ks sa käuq, kui mi käse!
Kui olli_ks inne neiokõnõ,
kasvi_ks inne kabokõnõ,
kui mi_ks opsi, nii olliq,
kui_ks mi käsi, nii käveq,
olli_ks mi oppust pite,
käve_ks mi käsku pite,
tii-s tiko küläle,
häpü_ks hüäle hõimulõ.
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
mõista_ks, meelimar´akõnõ:
võidõ_ks ollaq, võidõ elläq,
võit iks koto kullõlda,
sedä_ks pereht pelädä!
Olõ-i kuut kullõlda,
katsat kannahtõlla -
üts iks ülä esekene,
tõnõ_ks ülä imekene,
kolmas iks um uma ülä,
kolmas iks kallis uma kasa!
Teno_ks mi anna jumalallõ,
au_ks mi maalõ Marijallõ:
sai_ks paik sullõ paras,
asõ_ks sino arvulinõ!
Pall´o löüdnü-s maad parembat,
arõnu-s armappa.
S´oo oll´ iks Eessu isk´mine,
s´oo_ks Lo[o]ja luuminõ.
Jovva-s looduvat paedaq,
kirotõttu_ks kelle anda,
miä_ks oll´ jummal loonuq,
Maria_ks maalõ maal´nuq.
Kuulõ_ks sa, kulla sysari,
võidõ sa_ks ollaq, võidõ elläq,
sedä_ks koto kullõlda!
S´oo_ks võidõ eski tiidäq:
kui_ks sa opit unitsõst,
laskut laisasta,
ullil iks um uni makus´,
kavalal um tüü kallis,
ull´ iks murd unõ pääle.
Kavval´ iks kae-s unõ pääle -
virot´ iks unõ virgastõ,
saat´ iks mant magahusõ,
ütel´ iks tüüd ütesä,
kai_ks tä tüüd katõsa.
Esi_ks tä hinele kynõli:
"Mitu_ks mul tüüd tegemäldä,
mitu_ks mul asõld ajamaldaq,
kar´usõl iks rõivaq kaemalda,
sulasõl iks sukaq ots´malda!"
Oo_ks no nuurt neiokõist,
kasuvat kabokõist!
Võidõ_ks ollaq, võidõ elläq,
sedä võit iks koto kullõlda!
Eka_ks siih olõ-i viit veljä,
olõ-i kuut kullakõist,
naata-i lauto laotamma,
naata-i huunit hukkamma -
esel iks um üts poig,
käsi_ks-kannõl kandjal.
Võidõ_ks ollaq, võidõ elläq:
miä_ks tiit, tiit hinele,
kokko_ks panõt, kodo tuut!
Kuulõ_ks sa, kulla sysari!
Lauliku lisamärk: Sedä laulu lauldõh lääväq vakanaaseq ja sajanaaseq sanna mano, "kar´amaid kaema". Vakanaaseq viskasõq vöid pangi, ega naane viskas vüü, vüüq saavaq kosilasõ sysarõllõ. Sedä nalja kutsutas "kusõtamisõs", a kusta-i.