25. Üldäs, kuri ülä ese, uma ülä ülikuri. (Vakanaised laulavad.)

SL 1743.
H, Setu 1903, 203 (96) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kae_ks mi kae meelestäni:
oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist!
Tuud tä_ks ikk´ ilmaväega,
kado-väega kahitsõllõs:
üldäs iks kuri ülä ese,
kalg´ kasa kasvataja!
Meil iks neio noorõkõnõ,
um iks tä kassuj kabokõnõ,
kui jõud iks tä kur´a kullõlda,
kalõ_ks ese kannahtõlla?
Üldäs tä_ks saavat sikko sisse,
saavat iks kitsi keskehe,
vask´laistõ vaihõllõ.
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist!
Jummal iks tiid jumalakõnõ,
kas jõud iks tä kävvuq käskeh,
kävvuq no_ks ese käsku pite,
minnä no_ks ese miilt pite?
Agu nakas tä_ks käskmä kärehehe,
agu_ks tä aja armõtuhe,
toukas iks neiot torõhõhe -
kohe lätt sys iks nuur neiokõnõ,
kohe lätt sys iks kassuj kabokõnõ?
Sys lätt iks nuutsk´ nulga takah,
sys lätt tä_ks kuuk kodo takah
ilma_ks perre tiidmäldä,
ilma kodo kuuldmalda.
Kuulõq sa_ks, ese helläkene,
naaku-i_ks sa kutsma kur´astõ,
mõrostõ mõistutamma!
Hoia_ks sa umast tütrest,
kallis, kaeq sa_ks umast kanasõst,
sys saa-i ilodu ilma meelest,
saa-i kuri kolga meelest!
Kui_ks sa piät pehmehe,
kui_ks sa kostat kulla syna,
kui_ks sa annat armusyna,
sys saa_ks minnij meeleline,
saa_ks käpe käskjalg.
Sedä tä_ks ikk´ imele,
sedä tä_ks kuuk´ umah kotoh:
"Ime_ks-kene helläkene,
uma_ks maama, mar´akõnõ!
Ülä_ks esse helläkeist,
kasa_ks tätät, tähekeist -
kolk ütles iks väega kur´astõ,
ilm ütles iks väega ilotuhe!
Olõs iks ma ette tiiäsiq,
kabo_ks ette kavatsõsiq -
kui_ks um õigõ, miä üldäs,
kõrrah tuu kynõlõminõ,
sys ajasiq ma_ks säläst s´oo särgi,
riisusiq ma_ks neilt rõivilt,
sys jääsi_ks ma kodo, kullakõnõ,
umma jääsi_ks ma majja, mar´akõnõ!
Neio saa_ks ma kurjo kottallõ,
saa_ks ma kalgi kaalalõ:
uma üldäs mul iks ülä ülikuri,
kasa üldäs iks kalõ süämega!
Ülä üldä-i_ks muud tegevät,
kasa üldä-i sääl muud kaevat -
ülä_ks sa ese helläkene,
ütleq sa_ks esi õigus,
kaibaq esi kavalus,
kas um iks õigõ, kui üldäs,
kõrrah kui kynõldas? -
ülä üldä-i muud tegevät,
kasa muud kaevat:
ruttu_ks ruuskõ tegevät,
pia_ks piitsko palmitsõvat!
Sada_ks üldäs tekev sau aigu,
tuhat iks tekev tolmu aigu.
Nuuq saava_ks mu ohu ola pääle,
pestäs iks mu piinü piha pääle -
neiol um iks mul olga ohkõnõ,
neiol um iks mul pihta peenükene!"
Neio küsse jäl iks uma ime käest,
uma_ks maama mar´a käest:
"Kuulõ_ks sa, ime helläkene,
uma_ks mul maama, mar´akõnõ,
kas um iks sul tett tinarüüdü,
valõt iks vaskirõivit,
raot iks raudasärgikeist?
Kui saa_ks neio ülä kodo,
saa_ks kabo kasa majja,
tulõ_ks peio pessmä,
kasa_ks karri andma,
sälgä_ks ma vala vaskirõivaq,
aja_ks ma raudasärgikese!
Vajja tulõ sys vaskirõivit,
kui tulõ_ks tuu peio pessmä,
kasa_ks karri andma."
Ülä_ks sa hellä esekene,
kasa_ks sa tätä, tähekene,
inne käseq sa_ks pessäq pingi pääle,
inne käseq sa_ks rakoq ravva pääle!
Määne jääs iks piire pingi pääle,
määne jääs iks raami ravva pääle -
ülä_ks sa ese, helläkene -
sääne jääs iks mul neio piha pääle,
sääne jääs iks mul ohu ola pääle!
Uma_ks mul ime helläkene,
uma_ks maama, mar´akõnõ,
tekk´ tä_ks tinadsõq rõivaq,
vali_ks tä vasidsõq rõivaq,
rai_ks tä raudasärgikese.
Kui_ks saa ülä kodo,
kasa majja mar´akõnõ,
nakas iks peio pessmä,
kasa_ks karri andma,
pessmä nakas iks neio piha pääle,
utma_ks ohu ola pääle,
tina nakas iks vasta tirisemmä,
rauda_ks vasta ragoma!
Inne sa_ks pessäq pingi pääle,
inne_ks raoq ravva pääle -
määne jääs iks piire pingi pääle,
määne jääs raami ravva pääle,
sääne saa_ks mu piinü piha pääle,
sääne_ks no ohu ola pääle!
Ülä sa_ks ese, helläkene,
sugu_ks lätt suku pite,
võsa no_ks lätt võssa pite -
üle_ks mul meelde minemine,
üle um mul iks keelde keerümine.
ülä_ks sa ese, helläkene!
Lauliku lisamärk: "Sedä laulu laul mõrsja ehk timä sysar."