32. Peigmehe ema kahitsetakse.

SL 1751.
H, Setu 1874-1877, lk. 143 nr. 65 < Puugnitsa k. - Joos. Hurt < Usti (1874).

Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ -
ime mõtõl´ abi astvat,
mõtõl´ toe tulõvat!
Seeni oll´ imel illos´ poigo,
kandijal oll´ kallis lats,
meeni täl naane naitõmada,
ubasuu ostõmada:
seeni tõi kulatski imele,
kand´ kulatski kandjallõ.
Kui sai naane naidõtus,
ubasuu ostõtus,
tuu-s sis kulatskit imele,
saa-s saia vanõmbalõ.
Lõpõs imel illos´ poigo,
kandijal iks kallis lats -
toosõ tä kulatski naaselõ,
kand tä kulatski kabolõ.
Toosõ kodo kulatski -
ärä pand pad´a ala,
sääd sängü veere ala!
S´oo no sullõ, miä mullõ:
s´oo no sullõ sitikõlõ,
miä mullõ mustikullõ!