35. Nooriku andid laidetakse. (Peigmehe õde laulab.)

SL 1754.
H, Setu 1903, 199 (94) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kuulõ_ks sa, verrev velenaane!
Sedä mõtlõ-s mino meelekene,
tiiä-s hellä hingekene:
mullõ_ks anda-i auhamõht,
leeme_ks-liniket liigutada-i!
Kui_ks ma kasvi kotoh,
kui_ks ma vinnü velisih,
kyõ_ks ma sedä kynõli,
mar´a_ks, ma sedä manidsi!
Haari_ks ma vell´ot vinnütädä,
imekanna kasvatõllaq.
Kui_ks tull´ puulpühä,
kui_ks sai sanna-aig,
ime_ks mul sanna sai,
maama_ks mul vihta veeri,
vell´ot lätsi_ks ma perrä viimä,
ime_ks-kanna kandma,
kulla võti ma_ks kolmõq rõivaq:
liki kihhä panni linadsõ,
pääle no_ks pad´a paklatsõ,
kolmanda ma_ks vildi villadsõ.
Kyõ_ks ma hoiji umma veljä,
ime_ks-kanna kasvatõlli,
kyõ_ks ma hoiji väikost,
kanasõst kasvatõlli,
hoiji_ks ma üsäh, kanni kaalah.
Selle_ks ma hoiji, neiokõnõ,
kasvatõlli, kabokõnõ:
kui nakas iks naist naitma,
uba_ks-suud ostma,
sys mullõ_ks andas auhamõh,
leeme_ks-linik liigutõdas!
Nu_ks anda-s auhamõht,
leeme_ks-hamõht liigutada-s!
Neio_ks sa ime helläkene,
setä ütle-i mi_ks süüdü neio pääle,
setä ütle-i mi_ks kaiho kabo pääle,
ütle-i kurja kulla pääle -
s´oo ütle mi_ks neio ime pääle,
kur´a no_ks neio kulla pääle:
lask´ iks tä laisasta harida,
lask´ iks oppiq unitsõst,
lasõ-s tä kutaq kangit,
arvadaq andit!
Miä_ks meele annidõq,
miä_ks kiriväq kingedeq?
Anni_ks asudsõq andõq,
anni_ks purudsõq puutõq!
Meile_ks anniq sääntseq hammõq,
linige_ks sääntseq liigutõlliq:
tihka-i küläle näüdädä,
kaiaq anda_ks külä kar´usillõ!
Aja_ks sälgä rihele,
kulla aja_ks sälgä linno kolkõh.
Sääntseq võõn´u_ks andõq anda,
sääntse_ks linigeq liiguta,
minka_ks minnäq kerikohe,
minka_ks astuq alõvahe!
Mullõ saiq asudsõq andõq.
Linige_ks võinuq anda liinaniidest,
tougada turuniidest
ütele_ks sysarõllõ,
ütele_ks ülä sysarõllõ,
kasa_ks ime kanasõllõ!
Säitsme olnu-s teil hammõ säädmist,
katsa kaalutamist -
olõ-i meil säidsend sysard,
olõ-i_ks katsat imekanna,
üts olõ ma_ks sysar ütsäst,
käsi- olõ_ks ma -kannõl katsast!
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
küsünü-s ma sinolt sälgä aiaq -
mullõ annuq sa_ks uma au läbi,
leeme_ks läbi liigutannuq!
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
setä_ks jõvva-i ma iä ikkõq,
jõvva-i ma mullani murõhtaq:
mille anna-s hamõht ausat,
kingi-s kinnä kirälist!
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
mi meelimar´akõnõ,
setä_ks haigõ ime süä,
maama um iks meil pall´o pahanuq:
tihka-i ma, kulla, kodo minnä,
tihka-i ma, mari, majja minnä!
Sajast kui saa kodo saama,
kavva naka_ks ma kodo kaaldumma,
ummi saa_ks ma nurmi otsa,
ummi_ks põldõ peräle,
külä_ks neioq nägeväq,
külä_ks kaboq kaesõq,
nägeväq mu_ks kodo minevät,
mar´a_ks, mu majja saavat,
kaalusõq nää_ks andit kaema,
kindit iks vallalõ kiskma,
hammit iks vallalõ haardma:
"Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
määntse_ks sullõ andõq antiq,
leeme_ks-linik liigutõdi,
määne_ks anti auhamõh,
leemelinik liigutõdi?
Kas anti_ks no kallis kaasigõlinik,
hüä_ks hamõh sysarõllõ?
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
s´ooga tihka-i keerdäq kerikohe,
tihka-i astuq alõvahe -
s´ooga mineq sa_ks rinna[h] rihe mano,
s´ooga nakaq sa_ks asõld ajama,
tarõh iks asõld tallitamma!
S´ooga tihka-i sa minnäq muidõ mano,
püüdäq vällä pühäpääväh!"
Kuulõq sa_ks, verrev velenaane,
mõistaq, meelimar´akõnõ!
Mille ummaq sul iks andõq asudsõq,
mille umma_ks puutõq purudsõq?
Olõ-i sul koeduq umah kotoh,
olõ-i veedüq umil velil,
umma_ks sul kolgah koeduq,
umma_ks veereh veedüq.
Kolk iks tege tihkõhe,
nulk tege nur´atuhe.
Kuulõ_ks sa, verrev velenaane,
mõistaq, meelimar´akõnõ:
setä mi_ks ütle-i sino pääle,
ütle-i kurja kulla pääle -
s´oo ütle mi_ks süü ime pääle,
kahjo sino kandja pääle!
Kuulõq sa_ks, verrev velenaane,
mõistaq, meelimar´akõnõ!