37. Podruskite laul tõise ravitsemise ajal, kui neile raha korjatakse.

SL 1756.
H, Setu 1903, 469 (35) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

(Noorikõllõ:)
Mi kull´a sysarõni,
kaeq, kaeq meelestäni,
kaeq meele poolõstani:
panõ_ks aiksast kar´asärk,
panõq pääst kar´arätt,
aja_ks sälgä ausärk,
päähä panõq pähnärätikene -
astut iks aulavva mano,
liigut leemelivva mano,
läät künnelde külele,
läät peräpingi pääle,
kohon iks um ime inne istnuq,
ime inne, ese pääle,
muistõ muuq vanõbaq!
Kae_ks, kaeq meelestäni,
mi_ks kull´a sysarõni,
mi_ks meelimar´akõnõ,
umist kaeq silmist selgist,
silmakulmast korgist,
kas um su hõim hyylah,
um sugu sorõhõhe
uma ese ümbrel,
uma kandja kaalal,
um risti-ristimä,
um risti-ristesä?
Tenno_ks anna jumalallõ -
au-lätt-lauda ilosahe,
leemeliuda muudsahe:
um iks sul hõim hyylah,
um sugu sõrõhõhe,
tävveq um livvaq, tävveq lavvaq,
tävveq armaq anomaq,
tävveq loeduq luidsaq!
Pääle_ks kaeq meelestäni:
eka_ks mi sinno ilma laula-i,
laula-i ilma, kul´atõllõ-i -
sinolt iks aja aurahha,
leemerahha liigutõllõ!
Olt iks aulavva man,
leemelivva kaalal -
anna_ks meile auraha,
leemeraha liigutõllõq,
massa_ks kota kops´minõ,
jalatalla tands´minõ,
kitasnika kiskminõ,
hüä rõiva trots´minõ!
Vet sa s´oo eski tiiät
umal meelelä mõtõlda,
kohe_ks mi koko s´oo raha,
kohe_ks mi tii s´oo tingä.
Mi_ks kull´a sysarõni,
mi meelimar´akõnõ,
eka_ks mi koko kota pääle,
eka_ks mi saa-i saabastõ pääle,
mi_ks koko kulatski pääle,
mi_ks saa saia pääle!
Kae_ks, kae meelestäni:
ait´umma_ks olõq terveq,
ait´umma andmast,
terve hüä tegemäst!
Sul iks kuu kuhja looguq,
sul iks päiv pääle panguq,
ago andkuq asõmallõ!
Meile sa joht anna-s ütte tingä,
kattõ tingä kallutõllõ-s -
poodi_ks poolõ-ruublidõ,
visksiq viisikümnide.
(Ristesäle:)
Ristesä, linnukõnõ,
neio meelimar´akõnõ,
sedä_ks ti aigu ammu oodiq,
ammu oodiq, kavva kaiq,
kuna_ks neio sajaq saavaq,
vetserkaq veerüseq -
sys saat arma au pääle,
linnukõsõ leeme pääle!
Ristesä, linnukõnõ,
neio otsani umanõ,
ristivette viijä,
ristiusku otsja!
Ekas ma_ks sinno ilma laula-i,
kulla ilma kul´atõllõ-i -
meile_ks annaq auraha,
leemeraha liigutõllõq!
Ait´umma_ks, olõq terveq,
terve hüä tegemäst!
Lasõ-s iks sa kavva karada,
lasõ-s pikält illo pitäq.
Sullõ_ks kuu kuhja looguq,
sullõ_ks päivä pääle panguq!
(Ristimäle:)
Ristimä, linnukõnõ,
neio otsani umanõ!
Olõt iks aulavva man,
olt leemelivva man,
kulla olt muist korgõpa,
olt arma asõmah.
Ristimä, linnukõnõ,
sedä_ks sa aigu ammu oodiq,
ammu oodiq, kavva kaiq,
kuna_ks neiol sajaq saavaq,
kuna_ks vetserkaq veerüseq -
saat iks sa, armas, au pääle,
linnukõnõ, leeme pääle!
Ristimä, linnukõnõ,
ekas iks mi sinno ilma laula-i,
kulla ilma kul´atõllõ-i -
meile_ks annaq sa auraha,
meile_ks liidäq leemeraha -
esi olt iks sa nainõ õnnõlinõ,
õnnõlinõ, kar´alinõ,
esi sa vinnüt viläline!
Ait´umma_ks, olõq terveq,
ait´umma andmast,
terve hüä tegemäst!
Meile_ks sa anniq auraha,
meile_ks sa liidiq leemeraha,
poodi poolõ-ruublidõ,
visksiq viisikümnide.
(Sysarõllõ:)
Oh mu sirgõ sysar,
neio otsani umanõ!
Istut iks aulavva man,
leemelivva kaalal.
Eka_ks mi sinno ilma laula-i,
kulla ilma kul´atõllõ-i -
ärä_ks sa massaq mi vaiv,
massaq kabo karguspalk!
Sedä_ks sa aigu ammu oodiq,
sedä_ks kõõ sa kynõliq,
mynõ suvõ sorahõlliq,
kuna saa sajaq sysarõllõ,
peoq ti perrehe:
sys saa_ks armas au pääle,
linnukõnõ leeme pääle!
Ait´umma_ks, olõq terveq,
ait´umma andmast,
terve hüä tegemäst!
Mulle_ks sa anniq auraha -
sullõ_ks päiv pääle panguq,
sullõ_ks kuu kuhja looguq,
ago andkuq asõmallõ,
miä_ks sa anniq armallõ,
kallillõ kallutõlliq!
(Unolõ:)
Oh mu oigõ unokõnõ,
neio otsani umanõ,
neio meelimar´akõnõ,
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massaq kabo karguspalk!
Sedä_ks ti aigu ammu oodiq,
sedä_ks kõõ ti kynõliq:
"Kuna_ks neiol sajaq saavaq,
nakas au astma -
sys iks mi astu au pääle!"
Oh iks oigõ unokõnõ,
ait´umma_ks, olõq terveq,
terve hüä tegemäst!
Eka sa tinklõ-s tingä pääl,
eka kauplõ-s katõ pääl;
esi olt sa kotost korgõst,
elämisest ilosast,
ekas iks hooli-i sa andõh:
poodi_ks sa pooli-ruublidõ,
visksiq viisikümnide!
(Vyyrallõ velele:)
Velekene noorõkõnõ,
mino meelimar´akõnõ,
ait´umma_ks, olõq terveq,
terve hüä tegemäst!
Kuuli_ks mu au astvat,
kuuli_ks mu leeme liikvat -
s´oost olõq terve, ait´umma,
et sa_[k]s olõ-i uhkõhe,
et sa kõrgistõ kynõlõ-s,
astõq aulavva mano,
veeriq neio vetserkillõ!
Pääle_ks aja auraha,
leemeraha liigutõllõq -
olõt iks aulavva man!
Esi_ks sa kalluq kargamma,
tahaq üteh tands´ma!
Agu(i) sa kaalu-i kargamma,
taha-i tullaq tandsma,
sys massaq kabo karguspalk,
jalatallo tands´minõ!
(Vyyrallõ sysarõllõ:)
Oh sa kütse külänaane,
viirmäne velenaane,
ligimäne lellänaane,
ait´umma_ks, olõq terveq,
terve hüä tegemäst,
et sa_ks mullõ saaja tulliq,
et sa_ks veerüq vetserkahe!
S´oo_ks ma ette kynõli,
mari ette manitsõlli:
"Mullõ naka_ks sa saaja saama,
vaka perrä valama!
Esi olt iks sa selge synolõ,
olt kõva kynõlõmma -
üläl um sugu suur,
ummaq uhkõq umadsõq,
agu nääq siiä tulõvaq torõ'õhe,
siiä kääväq käre'ehe?
Lasku-i_ks lauluga laita,
lasku-i synnoga sõimada!
Olõ-i ma, neio, põlõtav,
imelats laidõtav,
olõ_ks ma, neio, kitetäv,
armas, au-antav!"
Pääle_ks annaq auraha,
leemeraha liigutõllõq!
Ait´umma_ks andmast,
terve hüä tegemäst!

SL 1757.
H, Setu 1903, 133 (67) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903). Tõisend A.

Kuulõ_ks sa, tsõõri tsõdsõmiis,
kuulõ_ks sa, tsõõri tsõdsõkõnõ,
ärä_ks maskõq neio vaiv,
maskõ_ks kabo karguspalk!
Lasku-i_ks kavva karada,
lasku-i_ks pikält illo pitäq!
Mille_ks sa massa-i neio vaiva,
miä_ks mi kõnnõ neio kõrval,
miä_ks mi veeri neio veereh?
Massa_ks sa kota kops´minõ,
saapa_ks-talla tands´minõ,
turu_ks-hammõ trots´minõ,
kitasnika kiskminõ,
sini_ks-siidi rikminõ,
vanigõ vaivaminõ -
pall´o olli_ks vaiva vanikõl!
Kuulõ_ks sa, tsõõri tsõdsõmiis,
kallis hiuss, tsõdsõ kana!
Olgõ_ks terveq, ait´umma:
ärä_ks sa massiq neio vaiva,
massi_ks kabo karguspalga,
kota_ks kundsa kops´misõ,
saapa_ks-talla tands´misõ,
turu_ks-hammõ trots´misõ,
kitasnika kiskmisõ,
Võro_ks siidi võidmisõ,
Riia_ks siidi rikmisõ!
Olgõ_ks terveq, ait´umma!
Sullõ_ks kuu kuhja looguq,
sullõ_ks päivä pääle panguq,
kost anni_ks sa raha lauljillõ,
kaalutõlliq kargajillõ!
Ait´umma, olgõq terveq!
Ristesä_ks linnukõnõ,
vell´o olt iks sa otsani umanõ,
vell´o olt iks sa meelimar´akõnõ,
vell´o olt iks sa risti-ristesä,
risti_ks-vette viijä.
Vei_ks sa pardsi papi mano,
papilõ_ks nimme pandõma,
kulla_ks nimme kostma.
Ristesä_ks, linnukõnõ,
ristesä_ks raharikas,
um iks teil kulda kundsõni,
vanna hõpõt varbinni,
olt iks sa kulla-kotost,
esi olt iks sa vasõ vanõbist!
Ait´umma_ks, olgõq terveq!
Kulla olt iks sa kuhja luuja,
hõpõ_ks sarda salitsõja -
miä_ks kukku üle kuh´a,
kua_ks sattõ üle sarra,
tuu kaalutõlli_ks sa meile, kargajillõ,
kulla anni_ks sa meile, kul´atajillõ!
Lasõ-i_ks kavva karada,
lasõ-i_ks sa pikält illo pitäq -
ait´umma_ks, olgõq terveq!
Kuulõ_ks sa, truus´ka, toroküpär,
raudkäsi_ks raharikas,
pääle_ks sa sirgõ sysarõmiis,
vell´o_ks sa tsõdsõni umanõ!
Käve_ks sa, vell´o käe peräh:
vell´o olt iks sa patjo pandnuq,
lasi_ks sa patjo lavva taadõ,
vei_ks sa künnelde külele,
vaha vei_ks valusa var´olõ,
sinnä_ks veiq vell´o padja,
pääle_ks tsõõri tsõdsõ padja,
kulla_ks mi sinnä pääle kutsidõq,
panni_ks mi pardsi padja pääle.
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysarõmiis,
pääle olt iks sa truus´ka, toroküpär,
raudkäsi olt iks sa raharikas -
ärä_ks sa massaq neio vaiva,
massa_ks kabo karguspalka!
Ait´umma, olõq terve:
lasõ-s sa kavva karada,
lasõ-s sa pikält illo pitäq!
Künnü_ks ma sinolt küsümä:
vell´o, anni_ks sa rahha rohkõhe,
vell´o, sa_ks visksiq viisi tingi,
kallutõlliq kolmi tingi;
vell´o, eka_ks anna-i ütte tingä,
kattõ_ks tingä kallutõllõ-s?
Ait´umma_ks, olgõq terve:
lasõ-s iks kavva karada,
lasõ-s pikält illo pitäq!
Teile_ks kuu kuhja looguq,
teile_ks päivä pääle panguq,
vell´o_ks sa sirgõ sysarõmiis!
Pääle kuulõ_ks sa, oigõ unokõnõ,
sinno_ks mi lasku laulma,
sinno_ks mi kaldu kargamma!
Eka mi_ks sinno ilma laula-i,
kullalda kul´ata-i -
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massa_ks meile auraha,
liidä_ks meile leemeraha!
Kuulõ_ks sa, oigõ unokõnõ,
vell´o olt iks sa otsani umanõ,
ime_ks-kana kallis hõim!
Ait´umma_ks olõq terve,
kallis iks kavva elämä -
lasõ-s iks sa kavva karada,
lasõ-s iks sa pikält illo pitäq,
ärä_ks sa massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq,
meile_ks massiq neio vaiva,
massi_ks kabo karguspalga!
Kuulõ_ks sa, tähe tädimiis,
vell´o_ks otsani umanõ,
vell´o_ks ime illos hõim,
vell´o_ks kandja kallis hõim -
massaq sa_ks meile auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq
neio_ks vaiva nägemäst,
massa_ks sa kabo kargammast!
Tädimiis iks, sa tähekene,
meelest iks meelimar´akõnõ,
ait´umma_ks, olgõq terveq:
lasõ-s iks sa kavva karada,
eka sa_ks tinklõ-s tingä pääl,
eka sa_ks kauplõ-s katõ pääl!
Tädimiis iks, tähekene,
vell´o_ks otsani umanõ,
ait´umma_ks, olõq terve!
Kuulõ_ks sa, linnu lelläkene,
vell´o_ks ese illos´ hõim,
kasvataja kallis hõim,
sinno_ks mi painu pallõmma!
Oh mi_ks tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist -
kui_ks saa siiä neiokõnõ,
saa_ks, neio, ülä kodo,
saa_ks, kabo, kasa majja,
sinnä tä_ks saa sagõ'õhe,
astus iks egäl aol,
püüd iks egä pühäpäävä.
Sinnä_ks sõkke suvõl suurõ tii,
talvõl sõkk´ iks lumõ tasatsõst:
nakas iks käuma ti kodo,
sinnä_ks saama sagõ'õhe.
Ärä_ks sa pangu-i paljost,
naaku-i liiast liigutamma -
umma_ks sul neioq kotoh,
umma_ks sul mar´aq majah,
selle_ks nakas tä sinnä tahtma,
astma_ks aigu viitmä!
Lelläkene_ks, linnukõnõ,
ait´umma_ks, olgõq terveq,
kallis iks kavva elämä!
Kuulõ_ks sa, vell´o virvekene,
kallis iks sa imekanakõnõ,
olt iks sa hüä ülä veli,
olt iks sa kallis kasa vel´o -
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massa_ks sa kabo karguspalk!
Küünü_ks mi sinolt küsümä,
nõsõ mi_ks sinolt nõudma:
mille_ks ti pia perrä tulliq,
mille_ks ti varra vajja haariq?
Ülä_ks sa vell´o virvekene,
kasa ime kanakõnõ,
ait´umma_ks, olgõq terveq:
ärä_ks sa massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Kuulõ_ks sa, tähe tädipoig,
armas iks aulatsõkõnõ!
S´oost olõ_ks sa terve, ait´umma,
kallis iks sa kavva elämä,
et iks ti sajaga saiq,
kaldu_ks siiä kaasikilla,
üläl lasõ-s iks ütsindä tullaq,
kasal iks katõla käelä,
tulli_ks ti hulgal hobõsil,
tulli_ks ti pall´ol rahval,
perrä tulli_ks ti mi neiolõ,
kaalduq mi kabolõ!
Ait´umma_ks, olgõq terveq:
ärä_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Risti_ks-veli, linnukõnõ,
kuulõ_ks sa, rikas ristiveli,
olt iks sa rikas ristesä poig,
vell´o olt iks sa otsani umanõ,
ime_ks-kana kallis hõim,
kulla olt iks sa, vell´o, kosilasõ-veli,
vell´o olt iks sa veereh viirjä,
vell´o olt iks sa kõrval kyndja;
käve_ks vell´o käe peräh,
tsõdsõ olt iks ti padja ostja,
kalli_ks kauba tegijä,
linnu_ks liiga juuja.
Maskõ_ks meile auraha,
liigu_ks meile leemeraha!
Ait´umma_ks, olõq terveq:
meile_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Ait´umma_ks, olõq terveq!
Kuulõ_ks sa, hüä ülä vell´o,
kallis ülä imekana,
meile_ks sa massaq neio vaiva,
massa_ks kabo karguspalka,
meile_ks annaq auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
Küünü_ks mi sinolt küsümä,
nõsõ_ks mi sinolt nõudma -
selle_ks sa massa-i aurahha,
leeme_ks-rahha liigutõllõ-i:
tahat iks tullaq tandsima,
kaldut iks sa üteh kargamma?
Lasõ_ks sa vällä lavva mant,
liigu_ks sa leemelivva mant,
nu_ks sa kaaluq kargamma,
taha_ks sa tullaq tandsima!
Tulõ_ks sekkä neidisillõ,
kaboga_ks sa kaaluq kargamma:
umma_ks sul kalliq kargusõq,
umma_ks sul targaq tands´misõq!
Ait´umma_ks, olõq terveq:
meile_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Ristimmä_ks linnukõist -
ärä_ks sa massaq auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
Istõ_ks sa vell´o vildi pääle,
pardsi_ks sa vell´o padja pääle,
vell´o olt iks sa otsani umanõ,
olt iks sa risti-ristimä,
risti_ks-vette viijä.
Ärä_ks sa massaq neio raha,
ärä_ks sa massaq auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
Ait´umma_ks, olgõq terveq:
ärä_ks anniq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq,
lasõ-s kavva karada,
lasõ-s sa pikält illo pitäq -
ait´umma_ks, olõq terveq!
Kuulõ_ks sa, sirgõ vell´o sysari,
vell´o_ks meelimar´akõnõ,
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massa_ks sa kabo karguspalk!
S´oo_ks mi ütle ni kynõlõ:
eka mi_ks teid ilma laula-i,
kullalda kul´ata-i!
Eka mi_ks teilt kulda kuugu-i,
pallõ-i teilt paprit -
angõ_ks ynnõ auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
Ait´umma_ks, olõq terve -
meile_ks massiq auraha!
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
kodo_ks-naane, kullakõnõ,
vell´o_ks kuulus´ kodonaane,
vell´o olt iks sa veerüs velenaane,
massa_ks meile auraha,
kitasnika kiskminõ,
turu_ks-hammõ trots´minõ!
Eka_ks teid ilma laula-s,
kullalda kul´ata-i!
Ait´umma_ks, olgõq terveq,
kallis iks kavva elämä:
ärä_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Kuulõ_ks sa, linnu ristivele naane,
pääle_ks ti, kalliq kaasigõ,
saanuq olt iks ti sajaq imeltä -
maskõ_ks meile auraha,
leeme_ks-raha liigutõlgõq,
lasku-i kavva karada,
lasku-i pikält illo pitäq!
Taha-i mi kavva karada,
taha-i mi pikält illo pitäq -
olõ_ks mi väega väsünüq,
raaskõsõ ramõhunnuq,
maskõ_ks meile auraha!
Ait´umma_ks, olgõq terveq -
lasõ-s iks kavva karada,
meile_ks massiq auraha,
massiq kabo karguspalga!
Kuulõ_ks sa, oigõ unopoja naane!
S´oost olõ_ks sa terve, ait´umma,
et sa_ks kalduq kaasikõst,
sai_ks sa sajaimändäst!
Massa_ks meile auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
Anna mi_ks tenno jumalallõ,
au_ks nu maalõ Marijallõ:
ekas iks ti tinklõq tingä pääl,
eka_ks ti kauplõq katõ pääl,
mullõ_ks massiq auraha -
ait´umma_ks, olgõq terveq!
Kuulõ_ks sa, kütse küläveli!
Üteh iks sa käveq kar´ah velega,
võti_ks sa vitsa üläga.
Küünü mi_ks sinolt küsümä,
nõsõ mi_ks sinolt nõudõma,
meile_ks sa ütleq õigu'us,
meile_ks sa kaibaq kavalus:
kas oll´ tä_ks kuri kar´a man,
vihhas´ iks vitsa võttõh?
Kas um iks õigõ, miä ülti -
ütle_ks sa ülä õigu'us,
kaiba_ks kasa kavalus!
Kuulõ_ks sa, kütse küläveli,
ligimäne linnukõnõ!
Sinnä sai_ks mi neiokõnõ,
mi_ks meelimar´akõnõ -
umma_ks sul kinäq kiigatüüq,
peenikene pillitüü -
kui_ks tulõ pühäpäiv,
kui_ks kallus kallis aig,
sinnä_ks sa püvväq pühäpäiv,
sinnä_ks kalluq kallil aol,
sinnä_ks mineq kiika lüümä,
priski mine_ks pilli mängmä!
Sys saa-i teil ikäv elämine,
sys saa-i kalk´ kasuminõ.
Nu kuulõ_ks sa mino kuukminõ,
pardsi_ks, mino pallõminõ!
Ait´umma_ks, olõq terveq:
mullõ_ks sa massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!

SL 1758.
H, Setu 1903, 156 (75) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903). Tõisend B.

Neio_ks sa ime helläkene,
neio_ks sa maama mar´akõnõ,
pääle_ks ti valgõq vakanaaseq,
pääle_ks ti kinäq kirstuveleq,
olt iks ti kirstu kitjäq,
anni_ks-vaka avvustajaq!
Neio_ks sa ime helläkene,
eka mi sinno_ks ilma laula-i,
kulla_ks sinno ilma kuugu-i -
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massaq sa_ks kabo karguspalk,
meile_ks maskõq auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
Ait´umma_ks, olõq terveh -
lasõ-s kavva karada,
lasõ-s pikält illo pitäq,
ärä_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq.
Ait´umma_ks olgõq terveh!
Kuulõ_ks sa, risti-ristesä,
rist_ks-sa-vette viijä!
Neio olt sa_ks otsani umanõ,
kabol olt sa_ks kykõ kallip,
rist- olt sa_ks -vette viijä,
neio olt sa_ks nime tuuja.
Ärä_ks sa massaq auraha,
massaq sa_ks kabo karguspalk!
Olt sa_ks kotost korgõst,
elämisest ilosast,
meele sa_ks annaq auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
Meele sa_ks angu-i ütte tingä,
kattõ tingä_ks kaalutagu-i -
viska_ks sa viisikümnide,
pooli [=? poodaq] sa_ks pooli-ruublidõ!
Ristesä_ks, linnukõnõ,
sinno_ks mi painu pallõmma,
s´oo_ks mi ütle ni kynõlõ,
sullõ_ks mi, mar´a, manitsõllõ:
kuulõq sa_ks, hüä neio hõim,
kuulõq, kallis kabo hõim,
s´oost olgõq ti_ks terveh, ait´umma:
lasõ-s pikält illo pitäq,
lasõ-s kavva karada,
eka_ks tiklõ-s tingä pääl,
eka_ks kauplõ-s katõ pääl!
S´oo_ks mi ütle ni kynõlõ:
ait´umma_ks, olgõq terveh,
tsõdsõ_ks oigõq umadsõq,
tsõdsõ_ks meelimar´akõsõq,
kyik iks valgõq vakanaaseq -
lasõ-s kavva karada!
Kuulõ_ks, oigõ unokõnõ,
mi_ks vell´o virvekene,
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massaq sa_ks kabo karguspalk,
meele_ks maskõq auraha,
leeme_ks-raha liigutagõq!
Sedä mi_ks küünü küsümähe,
sedä mi_ks nõsõ nõudmahe:
kui_ks kasvi neiokõnõ,
kui_ks tä vinnü, virvekene,
kyõ_ks tä sedä kynõli,
sedä_ks, mar´a, manidsi:
"Kui nakas iks mu sajaq saama,
nakas iks vakk valama,
saa_ks mul sada sajamiist,
vala_ks mul sada vakamiist."
Kuulõq sa_ks, oigõ unokõnõ,
ait´umma_ks, olõq terveh!
Sullõ_ks kuu kuh´a looguq,
sullõ_ks päivä pääle panguq,
kost iks meele havva haariq,
kost iks kulla kulutõlliq!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
lasõ-s kavva karada,
lasõ-s pikält illo pitäq!
Lellä_ks-kene, linnukõnõ,
ese_ks vell´o, virvekene,
ese_ks lellä, linnukõnõ,
ese olt sa_ks meelimar´akõnõ,
olt sa_ks otsani umanõ,
ligimäne lelläkene.
Ärä sa_ks massaq auraha,
liigutõllõq leemeraha!
Ait´umma_ks, olgõq terveh,
kalli_ks kavva elämä
au_ks-raha andõmast,
leemeraha liigutammast!
Kuulõq sa_ks, tsirgu tsids´amiis,
pääle sirgõ sysarõmiis!
Olliq sa_ks neio truus´ka,
käve_ks sa, neio käe peräh,
sõvviq sa_ks, neio sõrmil.
Kuulõq sa_ks, truus´ka, toroküpär,
raudkäsi raud-rikas,
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massa_ks kabo karguspalk,
eka_ks mi sinno ilma laula-i,
kulla mi_ks sinno ilma kuugu-i!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
uma sa_ks kulla kulutõlliq,
uma sa_ks vasõ vaotõlliq,
eka sa_ks tiklõ-s tingä pääl,
eka_ks kauplõ-s katõ pääl,
ärä_ks massiq auraha,
leemeraha liigutõlliq!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma,
kallis iks kavva elämä!
Kuulõq sa_ks, tähe tädimiis,
olt sa_ks ime illos´ hõim,
olt sa_ks kandja kallis hõim,
ime olt sa_ks sirgõ sysarõmiis,
ime olt sa_ks meelimar´akõnõ.
S´oo ma_ks ütle ni kynõlõ,
sullõ_ks ma, mar´a, manitsõllõ:
eka_ks teid ilma laula-i,
ilma-as´anda avvusta-i -
maskõ_ks meele auraha!
Kae_ks, kae meelestäni:
ärä_ks massiq neio vaiva,
massi_ks kabo karguspalga,
saapa_ks-talla tandsimise,
massi_ks kota kopsimise -
ait´umma_ks, olõq terveh!
Pääle kuulõ_ks sa, illos tsõdsõ veli,
kuulõ_ks sa, kuulus kodovell´o,
neio olt sa_ks vell´o, virvekene,
kodo- olt sa_ks -vell´o, kullakõnõ.
Ärä sa_ks massaq neio vaiv,
massa_ks sa kabo karguspalk!
Ait´umma_ks, olõq terveh:
lasõ-s sa kavva karada,
lasõ-s sa pikält illo pitäq!
Pääle kuulõq sa_ks, linnu ristiveli,
ärä_ks ti maskõq neio vaiv,
maskõq ti_ks kabo karguspalk!
Ärä_ks angõq ütte tingä,
kattõ_ks tingä kaalutagu-i -
meele_ks maskõq auraha,
leeme_ks-raha liigutagõq,
meele_ks pangõq paprit,
peotäüs iks rahha peenükeist!
S´oo_ks võit eski tiidä,
uma_ks meelelä mõtõlda:
inäb iks vaiva lauljal
kui_ks rihepessjäl -
rihe_ks pessi, ni unõhti,
laulu_ks lauli, tõist mõtõli.
Vatska_ks andas lauljillõ,
ritka_ks rehepessjälle.
Risti_ks-veli, linnukõnõ,
ait´umma_ks, olõq terveh!
Kuulõq sa_ks, tähe tädipoig,
vell´o olt sa_ks kõrval kõndja,
vell´o olt sa_ks veereh viirjä,
kalliq olt ti_ks pad´a kauplõjaq.
Sedä mi_ks küünü küsümä:
ärä_ks ti maskõq neio vaiv,
maskõ_ks kabo karguspalk,
lasku-i kavva karada,
lasku-i pikält illo pitäq,
ärä_ks ti maskõq neio vaiv!
Ait´umma_ks, olõq terveh:
lasõ-s kavva karada,
lasõ-s pikält illo pitäq!
Selle_ks massa-i aurahha,
leemerahha liigutõllõ-i -
tahat iks nätäq umma neiot,
kapo_ks viiäq viina mano,
neiot iks otsiq ollõ mano?
Kuulõ_ks sa, tähe tädipoig,
neio olt sa_ks otsani umanõ,
kabo olt iks kykõ kallip:
ait´umma_ks, olõq terveh,
ärä sa_ks massiq neio raha,
massi_ks kabo kargusraha!
Lellä_ks-poiga, sa linnukõnõ,
neio olt sa_ks otsani umanõ,
olt iks sa kabo kallis hõim,
olt iks sa, armas, üle aia,
olt iks sa, muudsa, üle moro.
Künnü_ks no sinolt küsümä:
kaaluq sa_ks vällä kargamma,
tahat iks tullaq tandsima,
ihkat iks illo pidämä?
Lellä_ks-poiga, linnukõnõ,
meelest meelimar´akõnõ,
ait´umma_ks, olõq terveh -
lasõ-s kavva karada,
lasõ-s iks pikält illo pitäq,
ärä_ks sa massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Sullõ_ks kuu kuhja looguq,
sullõ_ks päivä pääle panguq,
ago_ks anguq asõmallõ,
lellä_ks-poig, linnukõnõ!
Kuulõ_ks sa, oigõ unopoig,
tsõdsõ olt iks otsani umanõ,
olt iks kirstu kitjä,
anni_ks-vaka avvustaja!
Ärä_ks ti maskõq auraha,
leeme_ks-raha liigutagõq -
eka_ks mi teid ilma laula-i,
ilma_ks kullalda kul´ada-i -
meele maskõ_ks kota kops´minõ,
turu_ks-hammõ trots´minõ,
kitasnika kiskminõ!
Ait´umma_ks, olõq terveh:
lasõ-s iks kavva karada,
ärä_ks massiq neio vaiva!
Kuulõq sa_ks, kütse külävell´o,
ärä_ks massaq sa auraha!
Kaboga sa_ks üteh kar´ah käveq,
virvega sa üteh vitsa võtiq.
Kuri olli_ks kar´ah kävvuh,
vihhas´ olli_ks vitsa võttõh,
kui_ks neio kar´ah käve,
kui_ks virve vitsa võtt´!
Nii olliq sa_ks kuri kar´a man,
nii olliq sa_ks vihhas´ vitsa man:
kaki_ks sa kulladsõ kossa,
vassõ_ks vahadsõ hiusõ,
poolõ pei_ks päivä puu ladvah,
kats iks päivä kammitsah.
Kuulõq sa_ks, kütse külävell´o,
ait´umma_ks, olõq terveh,
kallis iks kavva elämä!
Är iks mass´ neio vaiva,
mass´ iks kabo karguspalga.
Ristämmä_ks, linnukõist,
risti_ks-sa-vette viijä,
liinast olt sa_ks nime löüdjä:
vei_ks sa kitu-kerikohe,
neio veiq sa_ks au-alõvahe,
esi sa_ks võtiq ilosa nime,
esi_ks sa korssiq kulladsõ nime.
Papp iks kuulut´ kolm nimme,
kats iks nimme kadsatõlli,
esi_ks sa korssiq ilosa nime,
miä olli_ks meelest parebi,
kua olli_ks keelest kergep.
Ristämmä_ks, linnukõist -
ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massa_ks sa kabo karguspalk!
Ait´umma_ks, olõq terveh,
kallis iks kavva elämä -
lasõ-s sa kavva karada,
kulla_ks pall´o kul´ata,
ärä_ks mass´ neio vaiva,
mass´ iks kabo karguspalga!
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
neio olt sa_ks otsani umanõ,
ütest olt iks ti verest vinnünnüq,
ütest olt iks süämest sündünnüq.
Ärä_ks sa massaq neio vaiv,
massa_ks kabo karguspalk!
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
neio_ks meelimar´akõnõ,
meele_ks annat auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõt?
Teid sys iks painu pallõmma,
heidä_ks hellile synolõ:
olt iks ti uhkõq umadsõq,
kado_ks-uhkõ kallis hõim,
olt iks ti, sugu, sukmannil,
kallis hõimu kalõvil!
S´oost olõ_ks terveh, ait´umma -
ärä_ks ti massiq neio vaiva,
massi_ks kabo karguspalga!
Kuulõq sa_ks, veerüs velenaane,
kuulõ_ks sa, kuulus kodonaane,
vele_ks-naane, linnukõnõ:
ärä_ks ti maskõq neio vaiva,
maskõ_ks kabo karguspalk!
Olli_ks sul hüä ülä sysar,
olli_ks sul kallis kasa sysar -
sedä_ks mi künnü küsümä,
nõsõ mi_ks sinolt nõudma:
siiä jää-s iks su sirgõ sysar,
ülä jää-s iks meelimar´akõnõ -
nakaq sa_ks kost´ma kutsma,
nakaq sa_ks vasta võtma,
nakaq sa_ks kodo kutsma,
nakaq sa_ks majja manitsõmma,
kutsuq sa_ks kodo ega pühi,
arva_ks sa egal aol!
Kuulõq sa_ks, veerüs velenaane,
ärä_ks sa massaq auraha,
leemeraha liigutõllõq!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma:
meele sa_ks anniq auraha,
leemeraha liigutõlliq!
Kuulõq sa_ks, rikas ristesä naane,
olt sa_ks otsani umanõ,
ärä sa_ks massaq neio vaiva,
massa_ks kabo karguspalk!
Eka_ks sinno ilma laula-i,
ilma_ks kullalda kul´ada-i!
Kuulgõ_ks ti, valgõq vakanaaseq,
kinä_ks kirstu-imändäq!
S´oost olõ_ks terveh, ait´umma -
ärä_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Kuulõq sa_ks, linnu lellänaane,
olt sa_ks, armas, üle aia,
olt sa_ks, muudsa, üle moro!
Minno sa_ks hoijiq väikost,
kanasõst kasvatõlliq:
hoiji_ks sa neiot väikost,
hoiji_ks sa kapo kanasõst,
hoiji_ks sa hobõstõ jalost,
kaidsi_ks külä kar´a jalost.
Selle sa_ks hoijiq hobõstõ jalost,
kaidsi_ks külä kar´a jalost:
ime oll´ mul iks üli-ütsindä,
kandja_ks katõla käelä.
Lellä_ks-naane, linnukõnõ,
ärä_ks sa massaq auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq!
S´oost olõq sa_ks terveh, ait´umma -
ärä_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Kuulõ_ks sa, oigõ unonaane,
mõista_ks sa, meelimar´akõnõ:
ärä_ks massaq neio vaiv,
maskõ_ks kabo karguspalk,
lasku-i kavva karada,
lasku-i pikält illo pitäq!
Küünü_ks mi sinolt küsümä -
olt sa_ks otsani umanõ,
olt iks sa kabo kallis hõim.
S´oost olõ_ks terveh, ait´umma:
lasõ-s kavva karada,
lasõ-s pikält illo pitäq,
ärä_ks massiq auraha!
Kuulõq sa_ks, linnu ristivele naane!
Olt iks sa nuur noorigõkõnõ,
olt sa_ks eelä ehitet,
toona_ks-sa-päivi päädit.
Ärä sa_ks massaq neio vaiv,
massa_ks sa kabo karguspalk -
lää_ks mi kuumast kul´atõh,
valõhu_ks mi vaiva näteh!
Ärä_ks ti maskõq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlgõq!
Ait´umma_ks, olõq terveh -
ärä_ks massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Kuulõ_ks, tähe tädipoja naane,
ärä_ks sa massaq auraha,
leeme_ks-raha liigutõllõq,
massa_ks neio vaiva nägemäst,
massa_ks kabo kargammast!
Ait´umma_ks, olgõq terveh -
ärä_ks ti massiq auraha,
leeme_ks-raha liigutõlliq!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
neio_ks ime helläkene,
neio_ks maama mar´akõnõ -
tsih, tsih, taad vajja,
taad iks sullõ tarbist!
Naksiq sa_ks poiga ihkamma,
minijit meelitsemmä -
kätte saiq iks poja ihadu,
kätte_ks minijä meelidü,
ilma jäi_ks umist tütrist,
kallis iks ilma kanasist:
ime, jäiq sa_ks tühäs tütrist,
kallis, umist kanasist!
Ime_ks-kene helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
kodo_ks sa viit kulla nime,
majja_ks viit mar´a nime,
siiä_ks jääs silmäkiri,
s´oohõ jääs iks kodo kullakõnõ!
Käänüs tä_ks muidõ käskjalast,
tõist jääs tä_ks koto kullõmma,
tõist jääs tä_ks pereht pelgämmä.
Teno_ks olguq jumalallõ,
au_ks no maalõ Marijallõ!
Ime_ks-kene helläkene,
kui um sul iks hallõ umma tütärd,
um iks kallis umma kanast,
sys nakaq sa_ks kodo kutsma!
Kutsuq sa_ks kodo ega kõrra,
arva sa_ks kodo egal aol,
püvväq sa_ks kodo ega pühäpäävä,
püvvä_ks sa kodo ega pühi,
arva_ks kodo egal aol,
unõhtagu-i_ks ollõ aigu,
lasku-i meelest mii aigu!
Neio_ks-kõist noorõkõist -
nakas iks kodo minemä,
kabo_ks kodo kaldumma -
üläl iks vell´o vinnümmäh,
ime_ks-kana kasumah -
vell´ol lasõ_ks istuq ede pääle,
kutsu_ks sa vell´o kutsarist -
sys saat iks hüä ülä ime meelest,
kallis iks ime kaekist,
kui_ks vele ka viide,
imekana üteh kaet!
Neio_ks sa ime helläkene,
neio_ks maama, mar´akõnõ,
teke_ks ti minekit,
armas iks, kodo astukit -
pääle_ks tükväq tüüpääväq,
ängäseq äripääväq!
Ime_ks-kene helläkene,
meele_ks rüäq pääle rühkväq,
tahtva_ks põlluq põim'mist,
lajaq väläq labimist!
S´oo ma_ks ütle ni kynõlõ,
s´oo_ks ma, mar´a, manidsõ,
ime_ks-kene helläkene!
Lisamärk: Neid tõisendid (1756-1758) lauldakse vakapäeval tõise ravitsemise ajal. Laulavad kas podruskid ise ehk "rahvas" (muidu laulikud). Sellejuures korjatakse pulmaliste käest raha podruskite hääks nende suure vaeva eest. Podruskitel on liud käes, räti sees. "Nimäq kargasõq (= tantsivad) katõkesi ja tirahutvaq (= tilistavad liuaga, rätti raputades) noolõ, kiä rahha piäväq anma. Astusõq kyigilõ kõrda müüdä mano. Raha pandas liuda räti sisse." Podruskite asemel korjab mõnikord ka vakatruus´ka seda "vaevaraha", oma kübaraga, noorpaari juurest pääle hakates. Raha antakse viimaks podruskite kätte, kes saagi eneste keskes ära jagavad. - Miku Ode laulis seda laulu kaks kord (1757, 1758), aga mõlemad tõisendid on vähe segased. Laulik oli ju väsinud.