4. Om meil vell´ol maja matal´.

SL 1712.
H, Setu 1874-1877, nr. 60 < Puugnitsa k. - Joos. Hurt < Usti (1874).

Hillä, hillä, helläq languq,
tassa ti, targaq umadsõq!
Är ti, languq, aida ajaguq,
ärä pes´kuq pedästikku,
ärä kivve keerätäguq!
Om meil vell´ol maja matal´,
ommaq katusõq kasinaq.
Langukõsõq, linnukõsõq,
madalikuq meelimar´aq,
löögeq ti, languq, leppimähe,
mingeq, languq, meelimähe,
sündkeq ti mi söögile,
lep´keq ti mi leeväle,
hot´ meil olõ[-i] nisuleeväq,
olõ[-i] Pihkva piiraguq!
Milles mul vell´ol rüäleeväq,
rüäleeväq, rüävadsaq?
Om meil vell´o vaenõlatsi,
ilma ese[l]dä kananõ,
ilma pää[l]dä pääs´okõnõ.
Olõs olnu uma esä,
kallis uma kasutaja,
pidänü tä hoolõ pikembä,
kannuq hoolõ kangõmba.
Oh mi lahheq langukõsõq,
pangu[-i] ti tuud pahas,
et meil vell´ol toet tarõ,
kakõnugiq katusõq!
Esi tä sorrõ sõnaga,
esi lo[o]hkas loomuga.