40. Nooriku emale, kui vakarahvas ära sõidab.(Sajarahvas laulab.)

SL 1762.
H, Setu 1903, 164 (77) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Neio_ks sa imä helläkene,
neio_ks sa maama, mar´akõnõ,
lääde sa_ks kodo, kullakõnõ,
majja_ks sa, meelimar´akõnõ,
lääde_ks sa kodo kurvalinõ,
veerät iks silmä-viiline!
Inne haara-i vajja halusahe,
inne tunnõ-i sa vajja tulusahe -
tult iks sa üles hummogul,
valat iks inne valgõt,
tulõ_ks ülest su umadsõq,
kaalus sino kallis hõim,
olõ-i vett suu mõskõ,
vett iks unõ virotõlla -
kiä_ks ots´ oja vii,
kiä_ks kaes kao vii?
Kui_ks olli neiokõnõ,
kui_ks kasvi kabokõnõ,
kyõ_ks tä otsõ oja vii,
kyõ_ks tä kand´ kao vii,
otsõ_ks tä kätte käeräti,
suu_ks-räti suu pühki.
Ime_ks-keist helläkeist -
määne saa_ks teil saja pidämine,
määne_ks saa hõimupäiv?
Jää-s nuurt neiokõist,
kasujat kabokõist,
kodo_ks no viit kurva meele,
velile vihameele.
Meil nakas iks saja saama,
meil iks viil neio ehitetäs,
meil iks kabo kabistõtas,
saa_ks kullus´ kul´atõlla,
saa_ks veerüs´ veerätellä.
Ime_ks-kene helläkene,
haarat iks vajja halusahe,
tunnõt vajja tulusahe -
lövvä-i armast asõmõl,
lövvä-i partsi pad´a pääl!
Sääl iks ikõt maah hingetüh,
kuugut maah koolussih:
"Kohe jäi_ks mul käpe käskijalg,
mino sõnakullõja?"
Kui sa_ks käsiq umma käko,
umma ai_ks sa, meelimar´akõnõ,
hot´ iks sa vihaga virodiq,
ütli_ks hot´ üli-ilotuhe -
....................
Kui nakat iks vyyrit võtma,
or´aliisi ostma,
nakat iks vyyrit käskmä,
or´aliisi oppamma,
saat iks sys kuuldaq kolgalõ,
saat iks vihhas´ veerele -
võõras iks kolgah kuulutas,
ärä_ks tä veereh veerätäs!
Ime_ks-sa-kene helläkene,
maama, meelimar´akõnõ!