6. Mille mi siiä tulli?(Vakanaised laulavad).
SL 1714.
H, Setu 1903, 446 (24) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).
Mi_ks kulla sysarõni,
imelats helläkene!
Mille_ks mi siiä tulli,
mille mi, umaq, siiä oidu?
Tulli mi üles hummongulla,
varra inne valgõhõt,
löüsi jo ime ikvat,
sino kandja kahitsõvat:
"Kohe_ks om jäänüq mino tütär,
kaonuq mu kananõ?
Läki_ks mi umma ots´ma,
kanna perrä kaema!"
Tulliq kyik suurõ summaga,
paha-pall´o rahvaga.
Langukõsõq, linnukõsõq,
vagivahtsõq umadsõq,
kohe_ks aja annivaka,
tsõdsõ kirstu keerätelle?
Ärä ajagu-i tsilkmillõ,
tsilkmillõ, välkmille -
näiol om siih siidirõõvas,
ala kaasõ kalõvanõ!
Ajagõ_ks siiä seenitsehe,
siiä seenitse lävele!
Langukõsõq, linnukõsõq,
vagivahtsõq umadsõq,
teid mi painu pallõmma,
hiidä hellile synolõ,
et meid pall´o tull´,
pall´o tull´, pall´o oll´!
Tahtu-s meil koalgi kodo jäiäq,
koalgi kodo, mar´a[l] majja,
tahtsõq kyik kokko kul´atamma,
virveq ütte veerütämmä.
Lepü_ks kyik üte livva mano,
kippa üte kiku mano.
Kotoh oll´ viina vii võrra,
oll´ olut oja võrra -
mi tahtsõ kuuh kul´atõlla,
virveq üteh veerätellä!
Langukõsõq, linnukõsõq,
inne naka-i mi süüki süümä,
naka-i juuki juuma -
toogõq nätäq mi näiot,
toogõq kaiaq mi kapo,
kas um näio uma näolinõ,
kabo uma karvalinõ!
Meil iks kolka kynõli,
kodo jo joosiq jutu:
näio um aet aganikku,
tsiapahta magama,
um särk sammõldõga,
linik linaluiega.
Teno mi anna jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
olõ-i joht särk sammõldõga,
linik linaluiega!
Ülä imme helläkeist,
kasa maamat, mar´akõist -
ehitännü ilosahe,
kallihe kabistannu,
um iks linik ligi pääd,
tano pääh tasatsõhe!
Näio ime helläkene,
näio maama, mar´akõnõ,
ärä ikku-i, murõhtagu-i,
partsi, hinnäst pahandagu-i -
saa illos´ elämine,
saa kallis kasumine!