7. Kas om kõik iks nii kui ülti?(Vakanaised laulavad).

SL 1715.
H, Setu 1884, 87 (18 I) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Kae_ks, kae meelestäni,
kae meele poolõstani:
ülti_ks velel korgõ kodo,
korgõ kodo, marga maja -
kas iks om nii, kui ülti,
kõik nii, kui kõnõldi,
kas om iks kod´as koa pääl,
haugas tarõ har´a pääl?
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
kõik om iks nii, kui ülti,
kõik om iks nii, kui kõnõldi!
Vel´o_ks kodo korgõmb,
eliliina ilosamb,
kod´as om pantu koa pääle,
haugas tarõ har´a pääle,
kats om iks aita morola,
katsi päälä päälikot.
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ:
saa-s mi tütär tühjä paika,
neio nälä kaalalõ!
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ,
imel jääs iks ikku vähämbä,
silmävettä veedembüsi:
edo sai_ks paras paigakõnõ,
arvolinõ asõmõkõnõ!
Ime_ks-kene helläkene,
inne_ks tarrõ taaku-i,
tulgu-i tulihuunõhe,
inne läke_ks mi aita mäele,
läkeq pääle päälikohe,
kohe_ks anti kirstu asõ,
vaka asõ valmistõti.
Kas anti_ks aita mäele,
salvi nõalõ saadõti,
vai_ks aeti aidviirde,
nõstõtigi nõgõssihe?
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ:
ega_ks aia-i aidviirde,
nõstõta-i nõgõssihe,
aeti_ks aita mäele,
salvi nõalõ saadõti!
Sääl iks löüsi mi noorõ noorigõ,
ehitetü inemise,
olli_ks jo naistõ-rõivil,
inemise ehtil.