1. Õpetus noorikule.(Lauldakse peigmehe majas.)

SL 1763.
H, Setu 1903, 168 (80) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kuulõ_ks sa, verrev velenaane,
mõista_ks, meelimar´akõnõ,
sedä_ks mi ütle ni kynõlõ,
sullõ_ks mar´a manitsõ,
kui tuldas iks üles hummogul,
varra_ks inne valgõ'õt:
"Sedä_ks mi ihksi ellenäni,
kai_ks mi ülest kasvõh -
kui saa_ks meil verrev velenaane,
saa_ks meil kullus´ kodonaane,
sys saa_ks meil tüütegijät,
armas iks asklõajajat,
saa_ks meil põllupõimja,
saa_ks meil niidüriibjä!"
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
meelestä_ks meelimar´akõnõ!
Võit iks sa kävväq käbe'ehe,
üle_ks moro muudsahe,
üle mine_ks nurmõ nobõ'õhe,
üle_ks välä väle'ehe!
Kuulõ_ks sa, verrev velenaane,
kuulõ_ks sa, kullus´ kodonaane,
võit iks sa elläq ilosahe,
võit iks sa ollaq oigõhe,
võit iks sa koto kullõlda,
võit iks sa pereht pelädä -
olõ-i_ks kurja s´ooh kotoh,
vihha_ks neil velisil,
olõ-i neil kurja kunagi,
olõ-i_ks halva harvakult:
kuri_ks syna "kullakõnõ",
paha syna "pardsikõnõ”!
Kuulõ_ks sa, verrev velenaane,
võit iks sa ollaq, võit iks ellä,
sedä võit iks koto kullõlda,
murda_ks sedä musta tüüd,
taiu_ks tetäq talotüüd!
Ihaku-i_ks puuti istma,
olõ_ks sa armas asklõtüüh,
olõ_ks sa nopõ nurmõtüüh!
Kui tulõ_ks põllu põim'minõ,
kulla_ks saa kokkokandminõ,
astu_ks sa inne ako aigsahe,
inne mine_ks sa päivä nurmõ pääle -
seeni_ks tiit tükü tüüd,
panõt iks kokko pala maad,
kui_ks neeq laisaq tulõvaq,
videlä_ks neeq und virotasõq!
Kuulõ_ks sa, kulla sysarõni:
inne_ks muid illos´ tüü,
inne_ks muid nurmõ pääl!
Kae_ks nu, kae meelestäni,
kae_ks nu meele poolõstani:
kuulõ_ks sa, verrev velenaane,
mõista_ks sa ollaq, mõistaq elläq,
sedä_ks koto sa kullõlda,
sedä_ks pereht pelädä!
Kae_ks ma, kae meelestäni:
umma_ks siih kavvõh kar´amaaq,
muil mail mar´amaaq -
peä_ks sa huul´ hummogul,
uutku-i sa ülesajajat,
kulla_ks üleskutsjat,
esi_ks sa haaraq kaiaq päävä pääle,
vahi_ks sa päävä var´o pääle,
jäägu-i_ks sa, mari, magama!
Kui jäät iks sa, mari, magama,
jäät iks, linnu, lebämä,
sys aias iks kari kavvõndõhe,
aias iks mari muilõ mailõ.
Kuulõ_ks sa, verrev velenaane,
mõista_ks, meelimar´akõnõ:
kotoh iks sa opõq umma usku,
kotoh iks sa murriq umma muudu,
nu_ks opiq mi usku,
nu_ks murraq mi muudu -
esi_ks talo, esi taar,
esi_ks viir, esi viis,
tõnõ_ks talo, tõnõ taar,
tõnõ_ks viir, tõnõ viis!
Kuulõ_ks sa, verrev velenaane,
mõista_ks sa, meelimar´akõnõ!