2. Naljalaul peigmehe majas.

SL 1764.
H, Setu 1903, 459 (31) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Hõimu_ks-kõnõ, suukõnõ,
suukõnõ, sorrõkõnõ,
sedä_ks mi aigu ammu oodi,
sedä_ks kõõ kynõli,
kuna saavaq vele sajaq,
vele vetserkaq veerüseq.
Hammõ_ks mi mõsi haina-aigu,
linige lehe-aigu,
kõõ_ks oodi sedä aigu,
sedä tundi tuumatõlli:
tulõ aig, sys aja sälgä,
tulõ paik, koh panõ pääle!
Jumalallõ olguq teno,
Marijallõ kitetülle -
ärä_ks mi oodi s´oo päävä,
ärä arvssi s´oo ao,
kuna_ks velel sajaq saiq,
velel vetserkaq viirdüq!
Naksi_ks mi saaja saama,
kaasikõst kaalumma,
siiä_ks mi ehe ilosahe,
kalli'ihe kabistõlli:
ai_ks mi sälgä hüä hammõ,
keeri pääle kitasnika,
päähä panni linige kui raamadulehe,
hammõ sälgä ku papripala.
Ülä_ks hiiro ehitelli,
kasa varsa valmistõlli,
lätsi_ks üläga mõlõbaq,
kasaga katõkesi,
ütte_ks-kokko kul´atamma,
virveq, ütte veerätämmä.
Hõimukõnõ, suukõnõ,
suukõnõ, sorrõkõnõ,
ärä tunni tuimaq olgu-i,
ärä_ks mi vahet vaiki saisku-i!
Tulõ-s mi und magama,
pikkä und pidämä -
kotoh uni mi maakõq,
kotoh piä pikä unõ.
Siih kuuh kul´atagõq,
viina manna veerätägeq!
Teke_ks illo mi ollõlõ,
haanikõllõ habinat:
ega_ks olut ilolda juvva-i,
säksa taari tands´malda!
Jõi_ks ma toobi, jõi tõsõ,
jõi_ks toobi tuharillõ,
neljändiku nimesille.
Hot´ mi jõi, juubnust jää-s,
hot´ mi maidsi, maalõ sata-s:
syski_ks saisa seere pääl,
tandsi jalatalla pääl!
Hõimukõnõ, suukõnõ,
suukõnõ, sorrõkõnõ,
kul´atagõ_ks, veerätägeq!
Tuust um iks vika veidükese,
kinni pidä pisokõsõ:
ärä_ks kuivi kurgukõnõ,
ärä_ks meil lõppi lõõrikõnõ,
tahtsõ_ks kurk kosutuist,
keeleperä pehmütüist!
Kuulõ_ks sa, peenü peremiis,
kuivalt um hallõ kul´atõlla,
hämmelt um häpe ilotõlla!
Kui saa_ks hummal´ huulõ pääle,
kesväleemi keele pääle,
hummal tekk´ hullu meele,
kesväliim kerge meele.
Kae_ks, kae meelestäni:
hõimukõnõ, suukõnõ,
suukõnõ, sorrõkõnõ,
kavva_ks mi laula lae all,
karga all katustõ?
Läkiq mi_ks ussõ moro pääle,
vaha vele vanijallõ,
hunni lüümä huulitsahe,
munna lüümä moro pääle!
Sys saa kolgalõ kullõlda,
saa veerele veerätä.
Oh iks sa, vele hüä hõimu,
olli_ks velel vessel hõim,
olliq sorrõq sugulasõq:
eka_ks naaq tükü-i tülü pääle,
taha-i minnäq taplõmma,
sündü_ks ütte ilolõ,
tahtsõ_ks ütte tands´ma!
Hõimu_ks naaseq, hõpõ naaseq,
suu naaseq, sorrõq naaseq,
hot´ om siih kõrts kavvõndõh,
viin mitmõ virsta takah,
läki_ks mi ülä ümbrelle,
uma ka[a]sa kaalalõ,
kutskõ_ks kõrtsi kul´atamma,
viina mano veerätämmä:
"Üläkese_ks, helläkeseq,
kasaq, meelimar´akõsõq,
läki_ks kõrtsi kul´atamma,
viina mano veerätämmä!"
Ülä_ks kullõl´ naistõ syna,
kavats´ naistõ kadsatamisõ,
pand´ ette hobõsõ,
pand´ virga vehmrehe,
kyik iks mi kokko kogosi,
kyik parki panõhtu,
lätsi sys kõrtsi kul´atamma,
viina mano veerätämmä.
Oh velel hüvvä hõimu,
naisi nal´a-pidäjit -
meheq lätsiq kõrtsi, naaseq kõrval,
meheq liina, naaseq ligi.
Jõiq iks poisi punga pääle,
jõiq meeste meele pääle,
uma ka[a]sa kaala pääle.
Sääl iks naaseq nalja peiq,
viina manna veerätelliq:
"Putku-i meile prosta viina,
haarku-i meile hakaskit -
meile võtkõq viina verevät,
keerätägeq kimmelit!
Kui_ks ti putut prosta viina,
halva viina hakaskit,
kui_ks mi õdagu kodo lää,
veerü mi velitsille,
võta-i teid üteh magama,
kaalu-i üteh kat´millõ -
aja_ks umalt asõmõlt,
kaidsa kat´mõ veerestä!
Võtat kui viina verevät,
keerutõllõt kimmelit,
sys kui_ks õdagu kodo lää,
kui mi_ks astu asõmõllõ,
lää_ks mi ütte magama,
kaalu ütte kat´millõ,
latsõ_ks sää sälä taadõ -
võta sys hõlma hüäste,
anna suud sorõ'õhe!"