1. Tüdrukud, nooriku sõbrad laulavad.

SL 1769.
H, Setu 1884, 98 (19) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Mino_ks kull´a sõsarõni,
kaldu_ks mi sinno kaema,
neiokõsõq nägemä:
nu tulliq sa üläga üteh,
kaasaga katõkese.
Ütle sa_ks meele, tibukõnõ,
kaibaq meele, kanakõnõ -
olli_ks sa üü ülä kotoh,
päävä kaasa kastõrah:
kas olli_ks kaasal kalõq käeq,
olliq peiol pikäq sõrmõq;
kas olli_ks tol imäl helläq käeq,
ülä vel´ol villa-sõrmõq?
Oh, oh mi sirgõt sõsarda,
oh mi meelimar´akõist!
Ärä_ks tä ikulõ isosi,
meelepahalõ panõhtu:
"Külä_ks tsõõrigoq sõsarõq,
valla vahaladvakõsõq,
saa-i_ks muial sääne muud,
tõsõh paigah paremb elo,
kui_ks oll´ kotoh kasvuh,
umil velil vinnüh!
Umal olli_ks mul imel helläq käeq,
umal vel´ol villa-sõrmõq,
kaasa olli_ks käeq kalõmbaq,
peio sõrmõq pikembäq!
Mis iks no tetäq, kohe minnäq,
kui_ks om Looja nii loonuq,
ommõ Jeessu nii isknüq:
tõista_ks koto kullõma,
tõista pereht pelgämä!
Kull´a_ks tsõõrigoq sõsarõq,
valla vahaladvakõsõq,
lasta-i meil ikä kotoh elläq,
umma ikä kotoh ollaq!
Kui sai_ks mullõ, mustikõllõ,
nii_ks saa teile, sitikille!"