4. Nooriku omaksed laulavad.

SL 1772.
H, Setu 1903, 521 (60) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Ülä_ks sa ime helläkene,
kasa maama, mar´akõnõ,
küünü_ks mi sinolt küsümä,
nõsõ sinolt nõudma:
"Kas tä_ks kullõs ti koto,
kas tä_ks pelgäs ti pereht,
käüse_ks su käskih,
lätt su lähäteh?"
Mi_ks umalõ oppa,
imekanalõ kynõlõ:
"Tõistõ saiq paika, pardsikõnõ,
tõistõ sai_ks kodo, kullakõnõ,
sai_ks sa tarko taadõ,
kavalidõ kottallõ -
neio_ks sa elo unõhtõllõq,
kabo elo kaotõllõq,
naka_ks sa üläga elämä,
nakaq sa kasaga kasuma!"
Tuud iks jäl ütle ni kynõlõ:
"Ärä_ks hillä kynõlgu-i,
suust suuhtõ sorahõlgu-i!
Ülä nakas sys ime ikma,
jääs kurva kullakõnõ:
eläseq ime tiidmäldä,
kasusõq katõkese!
Ti_ks ülgeq imele,
kandjallõ kynõlgõq!
Kui_ks läät õdagu magama,
astut asõmõ veerele,
sääl iks võit hillä kynõlda,
võit suuhtõ sorahõlla."
Toda_ks taha-i neio ime,
kannahtõllõ-i kasvataja,
kui_ks tiit imele ilotuhe,
ülä kandjallõ kalõstõ!
Oh iks mi hüvvä neio imme,
maamat maani mõistõlikku!
Kui olli_ks tä kotoh, kullakõnõ,
oll´ majah, mar´akõnõ,
kyõ_ks tä sunnõ suurdõ tüühü,
pand´ tüühü pall´ohe -
tulõ-s sis häpü hüä man,
tulõ-s sis tiko terävä man!
Kos´aq hot´ käveq kuusi pooli,
viinaq käveq viisi pooli,
oll´ iks tarka neio ese,
neio ese, neio ime:
anna-s kuusilõ kos´olõ,
anna-s viisile viinolõ -
umah oll´ kolgah kosilanõ,
umah nulgah nuurmiis.
Tahtsõ tä_ks s´oolõ talolõ,
ilosallõ eläjälle.
Mi_ks sa kull´a sysarõni,
mi_ks sa meelimar´akõnõ,
sullõ_ks ette kynõlõ,
mari, ette manidsõ:
kui_ks tult kodo tõist kõrra,
astut tõsõla aola,
tulgu-i üläga ütsindä,
kasaga katõkese,
kutsuq sa_ks imme, kutsuq esse,
ülä vanõmbit mõlõmbit -
sys iks hüäst peetäs,
ausast arvatas!
Mi_ks sa kull´a sysarõni,
sullõ jäl iks ütle ni kynõlõ,
mari, sullõ manitsõllõ:
kui nakat iks kodo tahtma,
iso tulõ tullaq ese poolõ,
tulgu-i kodo küsümäldä,
astku-i arvamalda!
Küsü_ks inne ülä imelt,
inne imelt, pääle eselt,
katõlt kallilt vanõmbalt!
Kui_ks sinno ese lask,
ese lask, ime lupa,
võta_ks suuhtõ soidakust,
heidäq kaala kaekist,
sys iks küsüq ülältä,
kasalõ kynõlõq!
Üläl iks saa no pall´o ütlemist,
kasal karri-andmist,
ülä lasõ-i ese-kodo,
lasõ-i kandja kaalalõ -
naaku-i sa üllä huul´ma,
naaku-i kassa kavatsõmma:
ese jo lask´, ime lubasi!
Sys iks tulõq, tuvikõnõ,
sys iks astuq, armõdukõnõ,
küünüq eselt küsümä,
nõsõq eselt nõudma:
"Esekene_ks helläkene,
ülä maama, mar´akõnõ,
määntsel iks ma tunnil kodo tulõ,
määntsel iks aol kodo astu?
Tulõ_ks ma kodo tunni pääle,
astu kodo ao pääle!"
Ülä hot´ sul veidü vihanõs,
kasa pall´o pahanõs,
mille lätsi_ks üle ülä meele,
üle kasa karistamisõ -
mi_ks sa kull´a sysarõni,
ülä_ks meele meelütellet,
kasa süäme sütütellet!
A kui_ks tiit üle ese keelu,
kallut üle kandja keelu,
ülä_ks ese kui vihanõs,
vihasi_ks ese, vihasi ime -
jovva-i sys esse meelütädä,
inne esse, pääle imme,
kattõ kallist vanõmbat!
Mi_ks sa kull´a sysarõni,
ärä sa_ks eläq ilosahe,
tõsõl talol targastõ!
Sys saa_ks illos´, meele illos´,
meele illos´, muilõ illos´,
illos´ hüäle hõimulõ,
illos´ egalõ ütele.