5. Noorikule, kes kalaranda mehele saanud.

SL 1773.
H, Setu 1903, 195 (93) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kuulõq sa_ks, kull´a sysarõni,
mõista_ks no, meelimar´akõnõ!
Kui olliq sa_ks inne ellenäni,
kabo olli sa_ks üleskassuv,
olõ-s sa_ks nail rõivil,
käu-s sa_ks nail kängitsil.
Nu tulliq sa_ks tõisil rõivil,
kääniq sa_ks tõisil kängitsil:
liigiq sa_ks linalinikil,
vali_ks sa pääl valgõl,
jalah iks ummaq kasa kängäq,
jalah iks piinüq peio saapaq.
Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
olt sa_ks nuur´ noorigõkõnõ:
eelä- sinno_ks -päivä ehitedi,
toona_ks-päivä pääditi.
Kuulõ_ks sa, kull´a sysarõni,
tulli_ks no kodo kost´ma,
peioga_ks peräpütäle,
siiä_ks sa viinaga viirüq,
tulli_ks kodo kostiga.
Külä_ks-naaseq, kütseq naaseq,
tõsõ_ks talo targaq naaseq,
kyik iks mi kokko kogosi,
joosi_ks mi kokko jutalõ,
sõvvi_ks mi kokko synolõ,
kyik kaldu_ks mi sinno kaema,
tulli_ks mi neiot nägemä,
kui olt sa_ks, neio, ehitet,
olt iks, kabo, kabistõt!
Ülä_ks imme helläkeist,
kasa_ks maamat, mar´akõist -
liidi tä_ks päähä linige,
panni_ks tä ohku ligi otsa,
um iks linik ligi pääd,
ohukõnõ ligi otsa.
Anna_ks no tenno jumalallõ,
au maalõ Marijallõ:
oidu_ks sino ollõ mano,
veeri_ks viinapikrillõ -
s´oo sai_ks kost´ külänaisil,
s´oo anniq sa_ks uma armu läbi!
Kuulõq sa_ks, kull´a sysarõni:
jummal anna_ks ikä ilosat,
anna_ks avvu korgõt!
Kuulõq sa_ks, kull´a sysari,
olli_ks sa, neio, loonatark,
olliq sa_ks, kabo, kado-kavval´:
ärä_ks sa petiq pikä poisi,
laja_ks sa kao kavatsõlliq.
Võidõq sa_ks elläq, võidõq ollaq,
võidõq sa_ks ollaq ülä kotoh,
kassuq võit iks kasa vanõmbil!
Kui olliq sa_ks kotoh, kullakõnõ,
majah olliq sa_ks, meelimar´akõnõ,
olliq sa_ks kuulus üle kolga,
olliq sa_ks veerüs üle veere,
olliq sa_ks kuulus kolga meelest,
olliq sa_ks veerüs veere meelest.
Oo_ks no sinno, neiokõist,
sinno_ks no, meelimar´akõist!
Sinno haara_ks mi vajja halusahe,
tunnõ_ks mi vajja tulusahe!
Selle haara_ks mi vajja halusahe,
selle tunnõ_ks mi vajja tulusahe:
tulõ_ks päivä pühäne,
astus armas aokõnõ,
pääs´o jää-s pää-otsjat,
hellä_ks hiusõ lahutajja!
Kuulõ_ks sa, kull´a sysari!
Kui olliq sa_ks kotoh, kullakõnõ,
majah, meelimar´akõnõ,
püvviq sa_ks küllä pühäpäävä,
astõq sa_ks pääväl armal.
Eka sa_ks olõ-s ese aost,
[e]ka viidä-s vele aigu -
olliq sa_ks umast aost.
Kui tulliq sa_ks umast tunnist,
haariq sa_ks, pääs´o, pääd otsiq,
hellä hiussit lahutõlla.
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist!
Kuulõ_ks sa, hüä ülä ime,
kuulõ_ks sa, kallis kasa maama!
Sinno_ks mi painu pallõmma,
heidä_ks hellile synolõ:
oppaq sa_ks mi neiokõist,
noomiq sa_ks neiot noorõkõist -
opaku-i_ks kodo kuuldõh,
penätägu_i perre tiideh,
oppaq sa_ks kodo kuuldmalda,
ilma_ks perre tiidmäldä!
Sys saat iks hüä mi meelest,
kallis mi kaekist!
Ülä_ks ime helläkene,
pareb iks ulli opada,
nuumiq nuurt neiokõist,
kui nakat iks tarka tasoma,
kavalat kahitsõmma!
S´oo_ks mi ütle ni kynõlõ,
sullõ_ks mi, mar´a, manitsõllõ:
taht iks ull´ oppamist,
noorõkõnõ nuum´mist.
Rassõ_ks um tarka tassoq,
kavalat karistõllaq!
Ime_ks-kene helläkene,
kui sa_ks elät, sys sa näet,
kui_ks kasut, sys kavatsõt,
näet iks kabo kasumisõ,
virve ülestvinnümise.
Kuulõ_ks, mi kull´a sysari!
Sai_ks sa, kallis, kavvõndõhe,
sai_ks sa, virve, üle vete.
Üle sai_ks vete veerümine,
kalajärve kaaluminõ:
viidiq sa_ks randa mehele,
kala_ks-randa kasalõ.
Rannah um iks rassõ elo,
kalajärveh kasuminõ.
Sääl iks näet pall´o vaiva,
vii pääl silmävett -
kata_ks meestä, kataq merdä,
kata_ks kalajärvekeist:
kusõ_ks tahtvaq kuubakõist,
säre_ks tahtvaq särgikeist,
havvõ_ks tahtvaq hammit,
latikõ_ks lak´o linikit!
Sääl iks um pall´o vaiva,
pall´o vaiva, pall´o murõht:
lätt iks püüdijäs vällä,
võrguvitäj vinnelle,
panõ_ks mano matirätiq,
karmanihe katirätiq!
Lätt iks püüdijäs vällä,
jääs iks ikijäs tarrõ.
Oo_ks no meid, neiokõisi,
meid iks meelimar´akõisi -
lätt iks meil kündijäs vällä,
jääs iks meil laulijas tarrõ.
Rannah iks um rassõ elo,
kalajärveh kasuminõ -
pareb iks palo pall´akillõ,
kuiva maa kuigõsillõ,
kui_ks ranna rikkillõ,
kallillõ kalavõtjillõ:
juusk iks meil vili virgest pite!
Juusk iks jäl vili vett pite,
raha_ks ranna ruugu pite!
Oo_ks mi tsõõri tsõdsõkõist,
mi_ks meelimar´akõist -
antiq sa_ks randa mehele,
kala_ks-randa kasalõ!
Kuulõ_ks sa, kull´a sysari:
aetat sa_ks pühäl püüdmä,
aol iks kallil kalalõ.
Kui olliq sa_ks kotoh, kullakõnõ,
majah, meelimar´akõnõ,
mõista-i_ks sa minnäq pühäl püüdmä,
aol iks kallil kalalõ.
Ese_ks-keist helläkeist -
eka_ks mi elä-s vii veereh,
kasu-s kalajärve veereh,
mi elli_ks kunda kottal,
varikidõ vaihhõl.
Kui olliq sa_ks kotoh, kullakõnõ,
majah, meelimar´akõnõ,
sõrmus sul iks kullanõ kulusi,
hyyrdu_ks pää hõbõhõnõ:
olli_ks meil man mar´amõtsaq,
olli_ks meil siih seenemõtsaq,
olli_ks meil tah tatimõtsaq,
varikoh olliq meil iks vahelikuq -
sõrmus iks kullanõ kulusi,
hyyrdu_ks hõpõpääkene
tati_ks juuri tahotõh,
seene juuri siliteh.
Kui no_ks saiq ülä kodo,
sai_ks sa, mari, kasa majja,
sõrmus iks kullanõ kulus,
hõõrus pää hõbõhõnõ
suuri särgi soomitõh,
latikit lahkuh.
Kuulõ_ks, tsõõri tsõdsõkõnõ,
kui tult sa_ks üles hummogul,
varra_ks inne valgõt,
olõ-i sul paa pahanduist,
tulõ-i sul kaiho kalosta:
pant iks sa paa tulõlõ,
pant iks sa vett veeretasa,
nakat iks sako saama,
nakat iks kallo kaema -
pant iks sa tuurõ tulõlõ,
karglõja katlahe.
Süümä naka-i sa kalla kakõnut,
havvõ süü-i sa marja hapanut.
Olliq sa_ks kotoh, kullakõnõ,
majah, meelimar´akõnõ,
sei_ks sa kalla kakõnut,
havvõ marja hapanut.
Miä_ks poisiq püüdväq,
võrgal kinni võtvaq,
tuu_ks kodo kutsutas,
tuu tarrõ tahetas.
Kuulõ_ks sa, kull´a sysari,
muido olõ-i sul murõht midägi,
muido olõ-i_ks sul kahjo, midä kahidaq -
um iks viist silmävesi!
Kui lätt iks ülä püüdemä,
lätt kasa kalalõ,
neio, jäät iks sa kodo ikma,
kabo, jäät iks kodo kahitsõmma:
agu tulõ_ks tuuli jumalist,
hellä hyngu Marijast,
agu vii_ks vii vinnehe,
agu_ks pudara purutas?
Selle panõq sa_ks mano matirätiq,
haaraq panda havvarätiq,
suu_ks mano suurätiq!
Kuulõ_ks sa, kull´a sysari,
haara_ks jumalat pallõlda,
rühi_ks Marijat manida!
Kui um iks inne elet,
mustõ_ks vanõmbaq kasunuq,
nii elät iks ti, neiokõsõq,
sina elät iks, meelimar´akõnõ.
Kuulõ_ks, kull´a sysarõni,
miä_ks mi või võiva tetäq -
rannah iks um rassõ elo,
kalajärveh kasuminõ!
Ese_ks-keist helläkeist,
tätäkeist, tähekeist -
anni_ks su ranna rikkillõ,
kaubõl´ iks su ranna kavalillõ -
miä_ks tetäq, kohe minnä?
Käve_ks hot´ kodo kuvvõq kos´aq,
viie_ks viinaq velisille,
saa-s iks esel andmist,
vell´ol iks viinajuumist.
Sedä_ks ütel´ sino ese,
ime_ks-kana kadsatõlli:
ese ütle-s iks ollõv ollõterri,
vell´o_ks ütle-s ollõv viinarahha,
ime ütle-s ollõv andit,
kandja ütle-s ollõv kaputit!
Kui tulli_ks no rannast kos´aq,
veere_ks viinaq vii veerest,
sai_ks esel andõminõ,
vell´ol iks viinajuuminõ,
olli_ks esel ollõteräq,
sai_ks vell´ol viinaraha,
sai_ks andõq imele,
kapudaq kandjallõ.
Kuulõ_ks sa, kull´a sysarõni,
mõista_ks sa, meelimar´akõnõ:
saa-s sa looduvat paedaq,
kirotõttu kelle andaq!
S´oo olli_ks Looja luuminõ,
s´oo olli_ks Jeessu iskmine,
Maarja_ks maalõ maal´minõ.
Kuulõ_ks, kull´a sysarõni:
mõistaq sa_ks elläq, mõistaq ollaq,
mõista_ks sa koto kullõlda,
haara_ks sa pereht pelädä,
ülä_ks sa koto kullõlda,
kasa_ks pereht pelädä,
vari_ks noid vanõbit!
Jätä_ks sa kodo kollq usku,
velisille viis usku!
Mingu-i_ks küllä küsümäldä,
tõistõ_ks tallo tahtmalda -
inne haara_ks sa küssüq kübärält,
haara_ks sa kaoga kynõlda!
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
jutu_ks ma as´anda ai -
inne haara_ks sa küssüq ülä imelt,
kasa_ks maamalõ manidsõq:
"Ime_ks-kene helläkene,
minnä_ks mul küllä muidõ mano,
tammõtõhval tõistõ mano?"
Ime käsk´ iks küssüq umalt ülält,
maama käsk´ iks kasalõ manida.
Haari_ks ma küssüq ülä käest,
kasa käest kadsatõlla.
Ülä_ks ütel´ ilotuhe,
kasa_ks kalõsta kynõli.
Haara_ks sa küssüq kübärält,
haara_ks sa kaoga kynõlda!
Neio haari ma_ks küssüq kübärält,
haari_ks kaoga kynõlda -
küpär iks külmäste kynõli,
kaabo_ks kalõst vasta lausi:
"Joosõq sa_ks, hatta, jõvvaq, hatta,
viska_ks linik lepistühe,
tano külä tanomihe!
Mineq sys iks mineq, ei murõhtaq,
kaaluq sys iks kaaluq, ei kahidsõq,
kui viskat iks linige lepistühe.
tano külä tanomihe!"
Kuulõ_ks sa, kull´a sysari,
saa-i sa küllä küsümäldä,
tõistõ tallo saa-i sa tahtmalda -
olõ-i sa uh´olda hobõnõ,
olõ-i sa varsa valimilda!
Kui olliq sa_ks inne neiokõnõ,
kasviq ülest kabokõnõ,
olli_ks sa uh´olda hobõnõ,
olli sa_ks varsa valimilda:
kohe_ks tahtsõq, sinnä tandsõq,
kohe_ks arvssiq, ao võtiq,
kohe_ks lätsiq, ni läbesiq.
Eka_ks saa-i inäb, neiokõnõ,
nii kävvuq, käokõnõ -
nu mineq sa_ks mehe miilt pite,
käu_ks sa kasa käsku pite,
kuulõ_ks, kull´a sysarõni!