1. Eksinud peigmehele.(Eksimine on üleüldine. Lauldakse mõrsja hõimu poolt.)

SL 1774.
H, Setu 1884, 103 (21) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Velekene noorõkõnõ,
imelatsi helläkene,
sinno_ks kur´astõ kõnõldi,
tigõ'õhe teotõdi!
Milles sa_ks naariq neidisit,
põliq põllõpidäjit?
Maiõ_ks sa sängüh magasit,
Liiso sängühnä lebäsit,
anni_ks sa lehmä löüdijälle,
härä häü kandijallõ.
Velekene noorõkõnõ,
saa_ks kui nainõ naidõtus,
ubasuu ostõtus,
naaku-i sa petüst pidämä,
ka(a)bu manta kavaluist!
Määne sys teil iks elo iskinese,
tõnõ põlvi tõsõnõsõ?
Sys saa_ks teil elo ikulinõ,
tõnõ põlvi tõralinõ!
Jätä_ks maalõ ulli usku,
ulli usku, latsõ muudo,
võta_ks päähä mehe miil,
talopoja tarkusi!
Kui sa ei võtaq päähä mehe miilt,
talopoja tarkuist,
sys naatas iks pinis pidämä,
naatas koiras kutsuma.
Kui võtat päähä mehe meele,
talopoja tarkusõ,
sys mi_ks anna kyik süü andis,
patuq pall´o uskuvas.