2. Sajarahvast trotsitakse.

SL 1782.
SKS, Veske-Stein nr. 146 < Setumaa - V. Stein (e.a. 1872).

Vana kuus kosilanõ,
vana petäj peiopoissi,
vana rambõq raudkäsi,
kats oll´ kitsõ kaasikõn,
sada sikka sajamehen.
Lätsiq laudillõ magama,
panniq naaq püksiq pää ala,
vanaq kaadsaq katusõst.
Es´ nu varõs vanalõ minguq,
kaarna rüük´küq rõipõllõ!
Suust täl tulli surmahaisu,
mant täl tull´ maahaisu.
Van(n)a varra viroti,
inne ako aie tööle:
kuuld´ tä pini haukuvat,
ütel´ kikka kirgivät;
näkk´ tä päivä nõsõvat,
ütel´ kuu tõsõvat!
(Vastus:)
Kaegõq kattõ noorõkõst,
kui naaq kukõni kõnõliq,
kikkani heidiq kiilt:
suust täl tulli mesihyngu,
mant täl tulli marjahyng.
Kuuld´ tä kikka kirgivät,
ütel´ pini hauk[u]vat:
näkk´ tä kuu nõsõvat,
ütel´ päävä tõsõvat!