8. Kui sajarahvas mõrsjaga peigmehe majasse jõuab.

SL 1798.
EKS 8° 4, 133 (19) < Räpinä, Kõnnu k. - J. Jagomann (1877).

Vällä, vällä, vakarahvas,
tühä tuujaq, tähä tuujaq,
vana viiso vidäjäq,
vana kota korjajaq!
Viigeq kodo kotte kudama,
tii pääle tekke tegemä!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
kodo jätäq kotisõrmõq,
tii pääle tekisõrmõq,
meele tuuq meresesõrmõq:
vel´ol meil pihta peenikene,
olaluuq ohukõsõq!
Velekeseq noorõkõsõq,
tühält lätsim, tüki saime,
ajo viidim, asja saime!
Mi tsõdsõ hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline:
hammõ_ks kenä kirotõli,
peenikese piluteli,
kenäq olli_ks kiräkäekeseq,
priskeq pilusõrmõkõsõq.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
piht likõ pime'eni,
hamõh likõ hämäräni -
kenä, kenä kirotõli,
peenikese piluteli.
Velekeseq noorõkõsõq,
kaemegi, näemegi:
kas om tukõv tuudava,
arvolinõ anomalõ,
paras mi pangõlõ,
kas mass mi vel´o vaiva
ja mi hulka hobõstõ vaiva?
Velekeseq noorõkõsõq,
ait´umma mi jumalalõ:
tühält lätsim, tävvelt tullim,
aja viidim, asja saime!
(Näiokõnõ noorõkõnõ,
kodo jätäq kotitäüs,
mano võtaq matitäüs!)

SL 1799.
EKS 8° 3, 378 (22) < Räpinä, Raadama k. - Joh. Hurt (1876).

Umah küläh kütseq marjaq,
veereh mar´aq vereväq -
muialt tuvvas mustokõnõ,
tõisest paigast tõrvaskandu.
Sato tuvvas saaniga,
tõrvaskandu tõllaga -
hobo tehk´ tiinet tuvvõh,
puhk tuvvõh pojalist!
Viigeq, viigeq, ei murõhtaq,
kantkõq, kantkõq, ei kahitsõq!
Viigeq suurt suud pidi,
laskõq lak´a laant pidi,
kos ei kuulõq kikka helli,
tõistõ naistõ tõlva helli!
Viigeq papis paja ala,
külä ala naaste köstres,
külä oon´aste ajada,
keräsarvi kergitellä!

SL 1800.
H I 8, 366 (8) < Vastseliina khlk. - J. Sandra < Mari Lõiv (1896).

Kaeme, miä kaeme,
vahime, miä võime:
kas om nui nuku all,
tõlv tõõsõhna käehnä,
saasõ küü külgi tassoq,
ämmä silmä härgütellä?