9. Nali ja õpetus, kui mõrsjat peigmehe majasse tuuakse.

SL 1801.
EKS 8° 4, 45 (18) < Räpinä khlk. - J. Jagomann < Kat´a Simulmann (1876).

Velekeseq noorõkõsõq,
sõitaq tahiq mi hobõsõq,
karatagi kaarasööjäq.
Sõida no, sõidaq, sõnnikõnõ,
ruttaq, ruttaq, ruunakõnõ!
Tulda leiväq tuimaq ravvaq,
kibõnida külmäq kiviq.
Sõidaq, sõidaq, sõnnikõnõ,
ruttaq, ruttaq, ruunakõnõ!
Velekene noorõkõnõ,
tehe ruuna, puhe ruuna,
tehe no tuvvõh tiinõhta,
puhe viteh poelist.
Sõidaq, sõidaq, sõnnikõnõ,
ruttaq, ruttaq, ruunakõnõ!
Kaemegi, näemegi -
teno mi annam jumalalõ:
tühält mi tullim, tüki saime,
ajo no viidim, asja saime!
Ärä mi võti, ärä peti -
peti piiragu küdsäjä,
laja vadsa latsutaja.
Velekeseq noorõkõsõq,
om iks tä tukõv tuubrilõ,
arvolinõ anomalõ.
Kaemegi, näemegi,
kaeme no ilosat noorikut,
tsõõri sõsard saadõtavat.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
tulõq sa üles hummongulta,
inne varra valgõ'õda,
ajaq imä aho pääle,
viiq ette villavakka,
kannaq ette kakutu kuutsli!
Tulõt üles hummongulta,
tulõq sa tassa tarrõgi,
tekoq no ussõ uugahusta,
peräpaja plaksahusta,
näiokõnõ noorõkõnõ,
lasõq sa imel maada,
leevätegijäl lesätädä!
Jälki ütle ütsipäidi,
sõna tõisildõ kõnõlõ:
kuulõq sa, noorik noorõkõnõ,
joosõq sa aida lävele,
saistaq salvõ nõjalõ,
lõikaq suurõq leiväkikuq,
pööräq suurõq pöörändüseq,
panõq võido veidi pääle,
sys sul pereh pikenes,
kar´alatsõq kasunõsõq,
sys saasõ sul latsi liialt,
pereht pikält pikenes!

SL 1802.
EKS 8° 4, 325 (26) < Räpinä khlk. - J. Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 130 (14) märgib talletuskohaks Järvepää küla.]
Imäkene helläkene,
ärä sa kaeq kaali ala,
ärä sa nuhkuq nuku ala -
sünnü-s sälgä imä hamõh,
ümbre ülä kõrikas!
Imäkene helläkene,
hiiro_ks tehe, ratso puhe,
tehe tiinehta tuvvõh,
puhe viteh poelist.
Velekene noorõkõnõ,
käänä_ks saani kodo poolõ,
vehmereq vel´o poolõ,
vii_ks kodo kosit näio,
lavva takast laulatõt!
Imäkene helläkene,
toodi_ks meelikas minijä,
meele poolõst pojanaane.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
ajagu-i immä aho päält,
kiir´ku-i immä keresselt,
vii_ks mano villavakka,
kannaq mano kakutu kuutsli,
sys saat iks hää imä meelest,
saat kallis kandja meelest!
Imä lätt iks ohkih olilõ,
pääd põtõh pähütsele.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
ega es or´asta otsita,
ega võeta-s võõrast -
võeti_ks or´a otsijast,
kar´alatsõ kaejast!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
keedä_ks pada inne kikast,
annaq süvvä inne ako,
saada_ks karja kar´ussõq,
saadaq tüühü tüümeheq,
sys so hääst peetäs,
ausast arvatas!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
söögu-i lastõ süümaigo,
ärä lõõnat lõpõtaguq,
ärä_ks jätkuq õdaguta,
leevä kuurt leevä jaost,
vadsa viirt vadsa jaost,
liha luud liha jaost -
sys iks so hääst kutsutas,
ausast arvatas!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
saat iks sa vaestõ varast,
kallist kar´alatsilõ,
sys saat iks sa pehme perele.
Mi_ks verrev velenaine,
kurõmari, kullakõnõ,
imä lätt ohkih olilõ,
pääd põtõh pähütsele,
imä om murõst mustõnu,
maama vaivast vanast lännü,
meelepahast painunu.
Lisamärk: 3. ja 4. rea vahel on seitse rida maha jäetud, olivad segased ja kõlbmata.