2. Üleüldine nurganaise laul.

SL 1817.
H II 4, 77 (33) < Laossina (Liiva) k. - Jak. Hurt < Parasko, Ignatsi naine (1886).

Laulkõq mi vaest tarõnaist,
noorta nurga-neitsükeist!
Kolmi olli_ks vaest vaivossih:
üts olli vaenõ vana naane,
tõnõ vaenõ tarõnaane,
kolmas vaga vaimukõnõ.
Oh iks taad vaest tarõnaist,
noorta nurga-neitsükeist!
Kõõ_ks tä nulga nuigutõlli,
ahikõrva asõndõlli.
Inne es ütleq tä üläle,
inne kaiba-s kaasalõ,
meeni lätsi tä haljast kui tuu haina,
kõllatsõst kui tuu kõivo.
Sys iks tä kaibas´ kaasalõ,
sys tä ütel´ üläle:
"Otsi_ks sa küläst külänaane,
otsiq vallast vana naane -
olõ ma suurõ surma siseh,
suurõ surma vuudõl!"
Pereh kõik iki pingi pääl,
latsõq ikiq lavva takah,
mõtlivaq kõõ suurt surmasõnna,
mõtliq kõõ kalgõ kadso kiilt.
Teno no mi_ks anna jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
meele_ks tuudi tossu-sõna,
saadõtigi sanna-sõna:
meele_ks tulli Riia meesi,
läbi tulli Riia riisõldõh,
läbi Tarto tapõldõh.
Miä tä seie minnenäni,
kua kodo tullõnani?
Üte tä seie säre sälä,
tõsõ tä kaksas´ kala pala.
Ega_ks tä süü-s säre sälgä,
kaksõ-s tä kala palla -
kaksas´ tä ime kaalaluid,
puri ime puusaluid!
Teno ma_ks anna jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
katsi sai meil pääd pähütsehe,
nel[l]i jalga jalotsihe!
Mingeq ti, meheq, magama,
kõn´kõq, meheq, kõlgussõhe -
ega n´ooq olõ-i meeste söögiq,
meeste söögiq, poissa joogiq,
n´ooq iks ommaq naistõ söögiq,
naistõ söögiq, naistõ joogiq!

SL 1818.
H, Setu 1874-1877, lk. 132 nr. 59 < Puugnitsa k. - Joos. Hurt < Usti (1874).

Oo vaesta tarõnaista,
noorta nulga-neitsikest!
Kõigõ nulga tä nuigutõlli,
kõigõ aho asõndõlli,
tä otsõ tulbalt tukõ,
otsõ_ks aialt api,
otsõ nõvvo nõgõsist.
Olle suvõ surma siseh,
talvõ pad´a parvõ pääl,
sei_ks kuivi hernit,
järi kuivi pobulit,
läts´ ussõ, vüü peoh,
tull´ tarrõ, tano käeh,
tohi-s kellegi üldäq,
kallis kellegi kaav´ada,
hoit´ süü süämeh,
võlaq suurõq umah suuh.
Suur tull´ surm suu mano,
kalg´ tull´ katsk kaala mano,
sis tä lausi meelestäni,
uma meele poolõstani:
"Tekeq surma vuudõq tarrõ,
pankõq halu haan´aq nulka!"
Hõigas´ vaenõ tarõnaane:
"Tulõq, jummal, mino jõvvust,
astuq, Maarja, mino abist!"
Ärä hõigas´ jumalat,
ärä manits´ Maarijat:
"Tulõq, jummal, kaemahe,
Maarja, maalõ parandama!
Üts meil suurõ surma siseh,
üts meil kalõ kadso siseh."
Jessu hõigas´ kolmõ tütärd,
hõigas´ kolmõ sulasta -
Piiterita, Paavelata,
Antsu, armasta sulasta:
"Panõq ette tuu hobõnõ,
tuu virka vehmerihe,
tuu tarka taossilõ,
miä olõ-i iäl iih olnu,
sada suvvõ sadulah,
viiskümmend vehmerih!"
Sis hõigas´ kolmõ tütteret:
"Ann armas, Katre kallis,
Hedo, hellä tüttereni,
tuuq kätte mu kängidseq,
tuuq rüppü mu rõivaq!
Ma lää maalõ kaema,
maalõ maada parandama."
Tulli jummal mi jõusta,
astõ Maarja mi abista,
lämmi täl vesi länikoh,
viht villanõ käenä,
soputõlli ja loputõlli -
kats sai pääd pähütsehe,
nelli jalga jalotsihe!
Pässi vaenõ vaiva sisest,
pässi suurõ surma sisest.

SL 1819.
H II 3, 60 (44) < Setumaa - H. Prants (1889).

Oh nuurta nulganaist,
vaest vaiva-inemist!
Lätsi tä oihkih olilõ,
päädä põtõh pähütsehe,
otsõ tä puud ärä puvvaq,
käerätti kägistäq
halusidõ haigidõga,
valusidõ val[l]uga.
Oh miist meelelist,
kaasat kaala-arvulist -
tõie tä vallast vana naase,
kolgast kurva-meelelitsõ.
Lätsi timä taivastõ takast,
piire pilvi perältä,
lätsi tä hillä Jeessu mano,
madalusi Maarja mano.
Oh vaest vanna naist,
vaest vaiva-inemist:
"Oh Jeessu, ilma esä,
oh Maarja, ilma maama,
annaq sa viht villanõ,
langassinõ luvvakõnõ!"
Tull´ timä taivastõ takast,
piire pilvi perältä,
lätsi tuuhu huunõhe,
Maarja lätsi tuuhu majja,
koh oll´ naane vaiva seeh,
suur naane surma seeh.
Soput´ naase suu pääle,
valu-naase varbihe -
läts sys är valu varbist,
läts halu hammõst.
Saie kats pääd pähütsehe,
nel[l]i jalga jalotsihe.
Säält meile joogiq joosiq,
säält meile sajaq saiq.

SL 1820.
SKS, Veske-Stein nr. 95 < Setumaa - V. Stein (e.a. 1872).

Oh mi vaesta tarõnaista,
noorta nulga-neitsikeist!
Kui tä haigõst haarõti,
kui tä tõppõ tõmmati,
kygõq nulgaq nukutõlli,
ahjo kõrval asõndõlli,
otsõ tä_ks aiast api,
aia toesta, tukõ tulbast.
Saa-s aiasta api,
aia toest tukõ.
Pühä Maarja (ja) madala,
tulõq maalõ taivast
uma villadsõ mähkmega
ja lämmä viiga,
sys uma pehme vihaga!
Oh Pühä Maarja, oh Pühä Maarja!
Tull´ taivast maaha.
Teno olguq jumalallõ -
kats pääd sai pähütse pääle,
nelli jalga jalotsehe!
11. ja 12. v. vahel on siin üks ärarikutud rida maha jäänud. See käib käsikirjas: Neizust ja Mariast, kus Neizust asemel halva kirjutuse pärast ka Neizast võib lugeda. V. 11 madala on kk. pärast ümber kirjutatud Maddale, mille juures vahest Maarja Mahdaleena pääle on mõeldud.

SL 1821.
H, Setu 1903, 19 (10) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Oh iks noorta noorikõt,
vaest iks vaivanägijät!
Otsõ_ks tä orra otsa tetäq,
käerätti käkistelläq.
Tulli_ks vallast vana naane,
elähünnü inemine,
tõi_ks tä tarrõ ohu-olõq,
ohu_ks-olõq, halu-hainaq.
Oh iks noorta noorikõt,
vaest vaivanägijät!
Pästi_ks tä vaesõ vaiva sisest,
suvilinnu surma sisest.
Oh iks noorta noorikõt -
kyõ_ks käve tä nulgaq nuhkih,
kyõ_ks käve tä kolgaq kumpih,
kyõ_ks otsõ tä orra otsa tetäq.
Tulli_ks vallast vana naane,
päst´ iks tä vaesõ pääkese,
käänd´ hallõ kavvõndõhe.
Miä_ks no viga veerätellä,
kua_ks meil viga kul´atõlla!
Üts olli_ks no pää pähütseh,
kats olli_ks jalga jalotsih -
oo_ks no valla vana naane,
elähünnü inemine! -
langassitsõ tekk´ iks luvvakõsõ:
katsi sai_ks päädä pähütsehe,
nelli jalga jalotsihe!
Oo_ks no valla vana naane,
elähünnü inemine -
võtt´ iks tä vaesõ valu seest,
kääni nulgast noorõ naase!

SL 1822.
H II 4, 397 (167) < Ugareva k. - Jak. Hurt < Kriisa Kati (1886).

Kae_ks, kae meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
mis n´ooq poisiq siiä ots´vaq,
mis n´ooq meheq siiä saiq?
N´ooq ei olõq poissa pulmaq,
poissa pulmaq, meeste joogiq,
n´ooq ommaq naistõ joogiq,
naistõ joogiq, naistõ pulmaq!
Oo_ks meil nuurt nulganaist,
vaest vaivanägijät!
Tulli tälle surm suu mano,
tulli katsk kaala mano,
tull´ täl halu hambihe,
tull´ valu varbihe.
Viidi tä ütsindä tarrõ,
pümehehe huunõhe.
Käve_ks tä käpilde tarõh,
põlvildõ tä põrmandul,
käeq iks täl orrõh ogisiq,
sõrmõq saina samblih,
haard´ iks tä hamõht hammastõga,
haugas´ lipso liniket,
haard´ iks jumalat pallõlda,
haard´ Maarjat manida -
päse-s vaenõ vaiva seest,
päse-s suurõ surma seest.
Tuudi_ks vallast vana naane,
elähünnü inemine -
hot´ tulli_ks vallast vana naane,
elähünnü inemine,
päse-s iks vaenõ vaiva seest,
päse-s suurõ surma seest.
Haari jäl jumalat pallõlda,
haari Marijat manida.
Tulli_ks jummal taivast
sinipilvi sisest,
langassinõ oll´ luvvakõnõ,
veeringine vihakõnõ,
oll´ täl lipõ livvakoh,
lämmi vesi länikoh,
mõsi tä näio puhtast,
mõsi kabo kalmist.
Sys pässi_ks vaenõ vallalõ,
pässi suurõ surma seest:
nelli sai jalga jalotsihe,
kats pääd pähütsehe!

SL 1823.
H, Setu 1874-1877, lk. 504, nr. 160 < Seretsova k. - J. Jagomann (1875).

Minge_ks nu, meheq, magama,
kõn´kõq, poisiq, ta kõlgussõhe!
Ega_ks nu olõ-i meeste joogiq,
meeste joogiq, poistõ pulmaq,
naa_ks vaestõ naistõ joogiq,
kabõhistõ ta pää-kado!
Mitu olli_ks surma suu veereh,
mitu katsku kaala veereh,
Tooni uut´ iks naane pähütsinda,
Tooni uut´ tütär jalotsinda -
(kõõ_ks naaq kaieq kalmulisõs,
Tooni naase ta toomistusõs).
Oho_ks sa, valla vanna naista,
elähünnüt ta inemista!
Joosi_ks jumaldõ lävele,
Marijatõ paja ala,
kulda_ks-rõngast koputõli,
hõpõlinki ta liigutõli.
Eessu tulle ta maha uibusta,
Maarja maalõ ta mar´apuust,
viht olli_ks täl villanõ käenä,
langassinõ ta luvvakõnõ,
lämmi olli_ks vesi täl länikuh,
pallav oll´ vesi täl padasõh.
Riput´ iks sinnä, riput´ tännä,
suurõ pand´ iks naase suu pääle,
padja_ks naase ta palgõ pääle -
pässi_ks näio ta pääkene,
suuri sai_ks naane surma sisest,
pässi_ks naane pää-kadost!
Teno_ks olguq Eessulõ,
kitetülle ta Marijallõ,
keä_ks ligi lähüsiväq,
keä_ks vallal pästässiväq -
katsi sai_ks päädä pähütsehe,
nelli sai_ks jalga ta jalotsihe!
V. 9. pähütsinda ja v. 10. jalotsinda võivad vanad kaasused (casus excessivus; võrdle "kodunt", "tagant") olla ehk ka = pühütsin ta, jalotsin ta, kus "ta" vene keele "da" on. [Muudes värssides esinev ta ongi nimelt vene laen da (s.o. “ja”) setu murdesse, mille kasutamisega J. Jagomann läheb setu eripära rõhutades liiale. - P.H.]
V. 12. toomistusõs on tume sõna. On arvatavasti võõriti kuuldud ja seisab kudagi "Tooni"-ga ühenduses. [Veelgi tõenäolisem tundub, et kogu värss on J. Jagomanni enda ebaõnnestunud sepitsus, kus eeskujuks on olnud lauludes esinev ehe värss "tuli naistõ toomistuh". - P.H.]

SL 1824.
H, Setu 1884, 377 (26) < Vinnüski k. - Jak. Hurt < Tatjana Kondratjeva (1884).

(Pärast ravitsemist.)
Meidä_ks siih söödeti,
söödeti ja joodõti.
Minge_ks no ti, meheq, magama,
kõn´kõq, poisiq, kõlgussõhe!
N´oo_ks olõ-i meeste joogiq,
meeste joogiq, poissa pulmaq,
n´oo_ks vaestõ naistõ joogiq,
kabõhistõ pää-kadoq!
Selle_ks naaq meheq verediq,
selle poisiq punõdiq:
mehe_ks sööväq mitu süüki,
meheq joovaq mitu juuki!
Naaseq lääväq oihkih olilõ,
pääd põtõh pähütsehe
üli_ks-ütsindä tarõh,
pümeheh huunõh.
Otsõ tä_ks puudõhta purrõq,
käerätti käkistellä.
Lövvä-s tä puudõhta purraq,
käerätti käkistellä saa-s.
Sei_ks tä serbä liniket,
sei pala pallapuult,
sei havva hammõllõ.
Oh iks mi nuurt nulganaist,
vaest vaiva-inemist!
Olli_ks tä suurõ surma siseh,
suur naane surma siseh,
padi naane patu all.
Tulli_ks vallast vana naane,
vana naane, vapa paaba,
juusk´ iks tä jumaldõ lävele,
Marijidõ paja ala,
kulda_ks-tä-rõngast koputõlli,
hõpõtapa hõl´otõlli:
"Kuulõ sa_ks, Maarja, mino maama,
kuulõq, Jeessu, mino ese,
suur om meil iks naane surma siseh,
padi naane patu all -
Maarja, tulõq sa_ks maalõ kaema!"
Maarja oll´ lännü mar´apuuhe,
looja lännü lodjapuuhe.
Maarja tull´ maalõ maripuust,
looja maalõ lodjapuist,
viht oll´ täl käeh villanõ,
hõbõhõnõ luvvakõnõ -
suurõ heit´ tä_ks naase suu pääle,
pad´a naase palgõllõ,
suur pässi naane surma seest,
padi naane patu alt.
Kats sai pääd pähütsehe,
nelli jalga jalotsihe.
Anna_ks mi tenno jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
sai_ks joogiq mi küläle,
pulmaq mi poolõ pääle!
Selle_ks meid söödeti,
söödeti ja joodõti,
pääle pall´o pallõldi,
tävve_ks meil pikriq peetiq,
tävveq kanniq kannõtiq.

SL 1825.
H, Setu 1884, 26 (4) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Milles iks meidä söödetie,
mille meidä joodõtie,
söödetigi, joodõtigi?
Kas iks n´ooq olliq meeste joogiq,
meeste joogiq, poistõ pulmaq?
Egas n´ooq olõ-s meeste joogiq,
meeste joogiq, poissa pulmaq,
n´ooq omma_ks naistõ joogiq,
kabõhistõ pää-kadoq.
Mingeq ti, meheq, magama,
mingeq, poisiq, kõlgussõhe!
Ega n´ooq olõ-i meeste joogiq,
meeste joogiq, poissa pulmaq!
Oo_ks meil noorta nulganaist,
vaest vaivanägijät!
Tulli täl surma suu viirde,
katsko kaala ümberelle.
Hiidi_ks tä sinnä, hiidi tännä,
käeq täl iks orsila ogisiq,
heidi tä suu saina poolõ,
sõrmõq saina sambõlahe:
"Otskõ_ks vallast vanna naist,
elähünnüt inemist!"
Ülä imme_ks helläkest,
kaasa maamat, mar´akõist -
otsõ tä_ks vallast vana naase,
elähünnü inemise,
heidi_ks ette Eessuvallõ,
lasi maalõ Marijallõ.
Eessu tulli_ks maalõ taivast,
tulli maaha Marijast,
viht oll´ villanõ käenä,
langassinõ luvvakõnõ,
umma vihta vipahuti,
umma luuda ropahuti
suurõ naase suu pääle,
pad´a naase palgõ pääle.
Teno olguq jumalallõ,
au armas Marijallõ -
katsi sai päädä pähütsehe,
nelli jalga jalotsihe!
Säält ta meile joogiq joosiq,
joogiq joosiq, pulmaq puttuq.
Oh iks mi noorta nulganaist,
vaest vaiva-inemist!
Pall´o nägi tä kaiho kandõh,
ikku ilma tuvvõh,
sei_ks serbä linikut,
puri poolõ pallapuult.
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ:
om iks Eessu eestä saisnu,
armas jummal avitannu!

SL 1826.
A: SKS, Veske-Stein nr. 79 < Krants´ova k. - V. Stein < Darja Petrovna (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein 1, nr. 72 ja H II 62, 707 (72).
A. (Algupärane üleskirjutus):
Söödetigi, joodõtigi.
Mille_ks meidä söödetigi,
söödetigi, joodõtigi?
Ega naaq ei olõq meeste joogiq,
[meeste joogiq,] poistõ pulmaq -
mingeq ti_ks, meheq, magama,
kynd´kõq, poisiq, kõlgussõhe!
N´ooq ommaq naistõ joogiq,
kabõhistõ pää-kadoq.
Kats iks olli päivä kablola,
viis öödä vinnüsih,
sei_ks serbä liniket,
puri poolõ pallapuult,
sys kääni tä suu saina poolõ,
sõrmõq hiit´ saina sambõlõhe.
Sys otsõ_ks vallast vanna naist,
elähünnüt inemist.
Tulli_ks sys vallast vana naane,
elähünnü inemine,
haari_ks jumalat pallõlda,
haari Maariat manida.
Jessu_ks oodi uiboh,
Maarja oodi marjapuuh -
Jessu_ks tulli maalõ uibost,
Maarja_ks tull´ maalõ marjapuust,
viht iks oll´ villanõ käeh,
langassinõ luvvakõnõ.
Sys umma_ks vihta vipahuti,
umma luuda ropahuti
suurõ_ks naase suu pääle,
pad´a naase palgõ pääle -
katsi_ks sai päädä pähütsehe,
nelli jalga jalotsihe.
Säält iks meile joogiq joosiq,
joogiq joosiq, pulmaq puttuq.
Milles iks meil meheq vereväq,
milles poisiq punadsõq?
Ega naaq verdä ve(e)retelle-i,
ega upla [p.o. ukla] ojotõllõq?
Oh naista, neiokõst,
linikpäädä linnukõst!
Ega suvõ surma seeh,
ega talvõ tarõnaane.
Naaseq olliq no_ks vaesõq valõhunnuq,
kullakõsõq kulõhunnuq.
(Tuhkonaist tennätäs:)
Olkõ_ks terveq, vaivanäkij,
suurõ kalõ kannahammast!
No_ks meile joogiq joosiq,
[joogiq joosiq] ja viinaq veeriq -
olkõq terveq söötemäst,
[söötemäst] ja jootõmast!
B. (Pärastine ümberkirjutus):
Söödetie, joodõtie.
Mille meidä söödetie,
mille meidä joodõtie?
Ega naaq ei olõq meeste joogiq,
ega naaq ei olõq poissa pulmaq -
naaq ommaq naistõ joogiq,
kabõhistõ pää-kadoq!
Mingeq ti, meheq, magamahe,
küünd´keq, poisiq, kõlgussõhe!
Oh (sa) vaesta tarõnaista,
noorta nulganeitsikestä -
kats olli päivä kablulõ,
viisi öödä vinnüsih,
sei_ks serbä lin(n)ikit,
puri poolõ pallapuult,
ki(i)ge nulga nü[h]kotõlli,
ahjo kõrvan asundõlli.
Kääni_ks suu saina poolõ,
sõrmõq hiit´ saina sambõlõhe;
otsõ_ks aiasta api,
aiatulbasta tä tukõ.
Saa-s aia tä toesta api,
aiatulbasta ei tukõ.
Otsõ tä vallast vanna naist,
elähünnüt inemist.
Tull´ sis vallast vana naane,
elähünü inemine,
haari sis jumalat pallõlda,
haari Maarjat manida:
"Tulõ_ks maalõ, Maarja imä,
astuq ussõ, Jessu esänd!"
Jessu oodi uiboh,
Maarja oodi marjapuuna -
Jessu tulli maalõ uibosta,
Maarja maalõ marjapuusta,
viht oll´ villanõ käenä,
langassinõ luvvakõnõ.
Sis tä vihta vipahuti,
umma luuda rapahuti
suurõ naase suu pääle,
pad´a naase palgõ pääle.
Katsi sai päädä pähütsehe,
nelli jalga jalotsihe.
Säält sis meile joogiq joosiq,
joogiq joosiq, pulmaq peetiq.
Milles meil meheq vereväq,
milles poisiq punadsõq?
Ega naaq verdä ve(e)retelle-i,
ega naaq ubla [=ukla] ojotõllõq?
Oh (sa) naista, neiokõsta,
linikpäädä linnukõsta!
Ega suvõ sa surma seeh,
ega talvõ tarõnaane.
Ollõt sa vaenõ valõhunu,
kullakõnõ kulõhunu.
Olgõ terve, tuhkonaane,
olgõ terve, vaivanäkij,
suurõ kalõ kannatamast!
No_ks meile joogiq joosiq,
joogiq joosiq, viinaq veeriq -
olgõq terve söötemästä,
olgõ terve jootamasta!

SL 1827.
EKS 8° 3, 481 (13) < Räpina khlk. - Joh. Hurt (1877).

Oi vaesta tarõnaista,
oi noorta nulganaista!
Oll´ vaenõ vaeva sisen,
suurõ surma voodilla.
Asja kyõ tä asjandõli,
nulga kygõ nukutõli,
otsõ aiast abi ta,
otsõ tukõ aia toest.
Ütel´ umalõ üläle,
kaibas´ umalõ kaasalõ:
"Panõq ette hobõnõ,
sääq ruuna sadulahe,
sõidaq jumala lävele,
Pühä Maarja paja ala!"
Kuulõq, Maarja, mass´o maama,
tulõq sa maalõ kaemahe,
tulõq ilma avitama!
Kolm om vaesta vaeva sisen,
suurõ surma voodilla:
üts vaenõ nulganaane,
tõõnõ vaenõ vana naane,
kolmas vaga väikokõnõ!
Maarjal kolmi tütärt olli:
"Lippaq, Liiso, kargaq, Katre,
Hedo, hellä tüttereni,
toogõq ruttu mu rõivaq,
toogõq kätte mu kängidseq!
Ma lää maalõ kaemahe,
maalõ mõnda parandama,
ma lää ilma iskimähe."
Viht oll´ täl villanõ käenä.
Pässi nüüd vaenõ vaeva sisest,
kats sai päädä pähitsede,
neli sai jalga jalotside.
Mingeq, meheq, magamahe,
kõn´kõq, poisiq, kõlgussõhe!
Ega nie olõq meeste joogiq,
nie ommaq vaestõ naistõ joogiq.
Meile tulli võõras miissi,
võõras miissi, võõras poissi,
puri imä puusaluida,
kakke imä kaalaluida,
seie imä seereluida.