3. Kui poeglaps on sündinud.

SL 1828.
H, Setu 1903, 531 (65) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Naasekõsõ_ks noorõkõsõq,
linikpääq linnukõsõ,
oh iks mi kütseq külänaaseq,
hõbõhõtsõq hõimunaaseq,
kyik suurõq sugulasõq!
Ärä_ks mi küünü küsümä,
ärä_ks mi nõsõ nõudma:
mille mi_ks siiä tulli,
mille mi_ks, umaq, siiä oidu
üttekokko kul´atamma,
virveq ütte veerätämmä?
Naasekõsõ_ks noorõkõsõq,
kyik iks mi pelksi setä pito,
kyik iks mi varõ setä vaiva:
um iks surm suu man,
um vaiv varbih.
Naasekõsõ_ks noorõkõsõq,
linikpääq linnukõsõ,
esi mi_ks laula, esi lasõ,
esi mi_ks kuugu kolmõ värki,
viit värki veerätelle:
illos om pido esele,
pehme pido perrelle.
Oh iks taad nuurt nulganaist,
vaest vaiva-inemist -
oll´ iks tä haigõ halusahe,
tõbinõ tyymeeli!
Oh iks noid poissa pondsakit,
tüütegijit tündsäkit -
ärä_ks nääq kynnõq kõlgussõhe,
ärä_ks nääq astõq ambarihe,
kõtu võtt´ hõlma hõbõhõhe,
heidäs´ magama magusahe.
Naasekõist iks noorõkõist,
linikpääd linnukõist -
olli_ks surm suu man,
olli_ks katsk kaala man!
Jessukõist iks esekeist,
Marja mi maamakõist!
Jessu_ks astõ arotamma,
Maarja_ks pässi pästmä,
võti_ks nulgavuutilt,
kaidsi_ks kadsu kaalalt,
inemine_ks jäi elämä,
kabõhinõ kasuma.
Meele_ks saivaq suurõq joogiq,
suurõq joogiq, pikäq peoq.
Naasekõnõ_ks noorõkõnõ,
n´oo_ks olõ-i meeste joogiq,
meeste joogiq, poissa pulmaq,
n´ooq omma_ks noortõ naistõ joogiq,
kabõhistõ kargusõq!
Naasekõsõ_ks noorõkõsõq,
ega_ks eski tiiä-i,
kabõhitsõq kavatsõllõ-i -
määne_ks um kalmuh kandminõ,
liivast üles liitmine,
sääne um iks puuh kandaq umma poiga,
meele-ladvah umma last.
Ega_ks no meheq usus võta-i,
ega_ks tuu kasa kavatsõllõ-i:
kyõ iks tüühü käsk,
kyõ iks aasõ asklõllõ,
käsk väega kärehehe,
toukas iks torõhõhe!
Naasekõisi_ks noorõkõisi -
miil sai haigõ mitond värki,
miil paha pahkmõnni,
mille_ks kur´astõ kostõti,
mille_ks kästi kärmähe.
Ega_ks ma tuu-s umast kotost,
häpü ese härbännist -
s´oo_ks oll´ mehe süüd,
mehe süüd, kasa katsk!
Naasekõsõ_ks noorõkõsõq,
selle_ks armaq viil alalõ jää,
jää_ks kalliq kasuma:
Jessu_ks um mi ese,
Maarja um mi maama.
Jessu ka oll´ üts poig,
Pühä Maarja kand´ kanasõ,
selle tä_ks usi ohtu,
kavatsõlli naistõ kahjo.
Naasekõsõ_ks noorõkõsõq,
elä kyik üte Eessu pääl,
mar´akõsõ_ks Pühä Maarja nõal.
Naasekõsõ_ks noorõkõsõq,
jummal anna_ks hüvvä aigu,
annaq tunni õndsat
elläq mi imelatsõl,
kasvuq imekanasõl!
Latsõkõist iks väikeist,
eeläst kallist kanasõkõist!
Oodi_ks ime, oodi ese,
oodi_ks vanõbaq mõlõbaq,
oodi_ks api astvat,
oodi_ks tukõ tulõvat.
Tuust um vika veidikese,
tulli_ks raisku raaskõsõ:
saa-s ime ihatut pite,
käänü-s kandja käsku pite,
sai_ks ese ihatut pite,
käändü_ks ese käsku pite.
Ese_ks poiga isas´[=? ihas´],
ese meelits´ minijit:
oodi tä_ks api astvat,
oodi_ks tukõ tulõvat.
Sai_ks abi esele,
kaldu abi kasvatajal.
Imekeist iks helläkeist,
maamakõist iks mar´akõist -
ime_ks ihas´ tütrit,
kai_ks umma kanast,
linahiust liigutõlli.
Kui_ks saanuq tütärlats,
käsikannõl kandjallõ,
ime_ks oodi tütärd tüümehest,
kapo kangakudajast.
Imekene_ks helläkene,
maamakõnõ_ks, mar´akõnõ,
ärä sa_ks ikku-i, murõhtagu-i,
partsi, hinnäst pahandagu-i!
S´oost saa_ks ilma ilosahe,
um iks jummal höste loonu,
Marija kasvat´ kallihe:
sündü_ks poig punanõ,
imekana kaokandja.
Kui saa teil iks kana kasunus,
virve üles vinnünüs,
saa_ks abi esele,
saa arm imele.
Imekene_ks helläkene,
maamakõnõ_ks, mar´akõnõ,
koh omma_ks pojaq kasumah,
saapaseereq sirgnõmah,
sääl um iks hulka huunit,
um kõrd kõlgussit,
umma_ks kyik kõvaq, kõrralitsõq,
ummaq aidaq arvo peräst.
A koh ommaq neioq kasumah,
siidipääq sirgnõmah,
sääl umma_ks huunõq hukanuq,
umma_ks katusõq kakõnuq.
Hot´ iks sa eski tiiät,
võit meelega mõtõlda:
neiost saa-i huunõ hoolitsõjat,
katusõ katjat.
Naasekõnõ_ks noorõkõnõ,
linikpää linnukõnõ,
võit iks jumalat pallõlda,
võit Marijat manida,
nii, kui_ks ilmah eläsiq,
eläsiq edimäne,
kasusiq imekana!
Võit iks ti elläq, võit ollaq,
võit iks ti elläq üläga,
kasaga katõkesi!