12. Uppunud last nutetakse.

SL 1862.
H, Setu 1903, 517 (58) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Pojakõnõ_ks väikene,
kanakõnõ_ks kasinakõnõ!
Kaldu_ks ma sinno kaema,
tulli_ks ma käuma kääpälle.
Umist kae_ks silmist selgist,
silmäkolmast korgist,
määne um sul iks lill liiva pääl,
määne um hain havva pääl?
Pojakõnõ_ks väikene,
imekana kasinakõnõ!
Läbi näe_ks ikustõ silmi,
alt sarno sadõjastõ:
likõ um sul iks lill liiva pääl,
hämm hain havva pääl.
Pojakõnõ_ks väikene,
sullõ tõi_ks liinalilli,
sullõ ma_ks tõi hallõ haina,
liina_ks lilli liiva pääle,
hallõ_ks haina havva pääle.
Jummal iks tiid, jumalakõnõ,
esi armas Eessukõnõ,
mille_ks sa vette veeriq,
kalajärve kalduq?
Ehk um iks ime süüd,
ime süüd, kandja kaih,
et iks mi peräh kae-s,
kandja_ks jälile jää-s,
lask´ iks su hulk´ma huulitsille,
tands´ma külä tanomihe,
eka tä_ks pia vajja haara-s,
vajja_ks haara-s, vajja lövvä-s!
Oh iks sino imekeist,
sino_ks maama mar´akõist -
süä um iks täl süväste haigõ,
miil ladvoni lahki,
miili_ks musta kui mulda,
süä_ks rassõ kui rauda.
Tahtsõ_ks tä meele[l] merde minnä,
süämel süvvä võrõnguhe.
Esi jäl iks meelelä mõtli,
esi jäl tä keelelä kynõli:
"Hot´ ma_ks meelel merde lää,
süämel süvvä vette,
eka_ks poig kodo tulõ-i,
virvekene viist veerü-i!"
Pojakõnõ_ks väikene,
toda_ks ikk su ime,
kahitsõs su kandja:
kui oll´ sul iks surm suu man,
kui oll´ sul iks katsk kaala man,
kui_ks sa vette veeriq,
kui_ks sa ojja oiduq -
imekeist iks helläkeist,
maamat meelimar´akõist -
surma es olõq aigu suu man,
kadso aigu kaala man!
Tuud jõvva-i_ks ime unõhtõllaq,
jõvva-i kandja kaotõllaq.
Kui_ks sa koolnuq umah kotoh,
kalmu lännüq kaartih,
uma_ks ime koolõtannuq,
uma_ks maama man olnuq,
hoitnu üsäh, kandnu kaalah,
kandnu katõ käe pääl.
Pojakõnõ_ks väikene,
kanakõnõ_ks kasinakõnõ,
eka no_ks setä ime usu-s,
setä_ks kandja kavadsõ-s,
et iks sa vette veerüdiq,
et iks sa ojja oidut!
Olli sa_ks väega väikene,
imekana kasinakõnõ.
Kui_ks su, mar´a, maaha pand´,
pand´ iks käo käuma,
hot´ iks sa tahtsõq meele[l] minnäq,
tahtsõq joostaq julgusõl,
jõvva-s viil meelega minnäq,
jõvva-s joostaq julgusõl.
Pojakõnõ_ks väikene,
selle_ks imä hoita tiiä-s,
tiiä-s saistaq sammu man.
Jummal iks tiid jumalakõnõ,
esi armas Eessukõnõ,
kas um iks ime süüd,
ime süüd, kandja kaih,
vai um no Eessu nii isknü,
um Looja nii loonu?
Lauliku lisamärk: "Sugulasõq, tädi ehk tsõdsõ ehk mynõq muuq, ikvaq. Imä jõvva-i säänest surma ikkõq."