14. Tüdruk-õde nutab poissmeest-venda.

SL 1864.
H, Setu 1903, 504 (53) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Vell´okõnõ_ks mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
armas um meil iks ütest arõda,
kallis ütest kaalduda,
imelatsil lahkuda!
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
kui olli_ks sa, armas, alalõ,
olliq, kallis, kasumah,
suqka_ks elli ilosahe,
suqka_ks mi kasvi kallihe.
Sinno_ks ma jõvva-i unõhtõlla,
umast meelest minehtellä!
Kui_ks tull´ pühänes päiv,
veere vilu aokõnõ,
mi_ks kokko kynõli,
mar´aq kokko manitsõlli:
"Kohe_ks sa veerüt, vell´o nuur,
kohe_ks sa kaalut, imekana?
Mingu-i_ks sa üüse rüüslemmä,
kinkagi kiusamma,
vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
ärä_ks sa olõq oigõhe,
kyigilõ kynõlõq!"
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
mullõ_ks sa suuhtõ soovõq,
mullõ_ks sa kätte kärätelliq:
"Oh iks mu sirgõ sysar,
oh iks mu meelimar´akõnõ,
sullõ_ks ma nii oppa ni kynõlõ,
kangõhe karista:
kui_ks läät õdagu magama,
kui_ks kaalut katmillõ,
jäägu-i_ks vassiq vaesillõ,
kakku_ks külä kar´usillõ!
Vii_ks sa aita uma asõ,
pähüts-padi päälikohe,
sys iks hüäst peetäs,
ausast arvatas,
sys saa-i_ks kolgalõ kynõlda,
saa-i veerele veerätä!"
Osi olli_ks su opatut pite,
käve su käsku pite.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
kui_ks tull´ hummogukõnõ,
astõ ao veerekene,
naksi_ks mi sys kiirmä kerikohe,
naksi_ks astma alõvahe,
eka_ks ma, neio, ütsindä lää-s,
kaalu-s katõla käelä -
lätsi_ks velega mõlõbaq,
imekanaga katõkesi.
Eka_ks mi jalksi lää-s,
eka_ks mi saaq saapil -
esi_ks sa hiiro ehitelliq,
esi_ks sa ratsu ravitsõlliq,
panni_ks ette hobõsõ,
esi_ks sa varsa valmistõlliq.
Istõ_ks sa, vell´o, ede pääle,
piire neio perä pääle.
Olli_ks nu vallah vaenõlats,
ilma eseldä, imeldä,
kulla kogoni vaenõ.
Vaesõ- võti_ks -latsõ vaihhõllõ,
sys mi_ks keeri kerikohe,
sys mi_ks astõ alõvahe.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
külest iks ütel´ külgmäne,
veerest rahvas viirmäne:
"Oh iks taad neio velje,
imekanna kasumah,
kua_ks taa sõit sysarõga,
kaalus iks imekanasõga!
Vell´o_ks istus ede pääl,
sysar, piho, perä pääl,
vaenõlats vaihhõl."
Hüä olli_ks kaiaq kaejal,
veerest rahval viirmätsel.
Setä jõvva-i ma iäh unõhtõllaq,
jõvva-i kavva kaotõllaq!
Sino kui_ks, mar´a, maalõ vii,
kui_ks mi kalli kalmu vii,
kui_ks tulõ pühänes päiv,
astus armas aokõnõ,
naka_ks ma kiirdmä kerikohe,
naka astma alõvahe,
kiä_ks hiiro ehitelles,
kiä_ks varsa valmistõllõs?
Tulõ_ks jalksi minnäq,
tulõ_ks saiaq saapil,
minnä_ks üli-kui-ütsindä,
kaalduq katõla käelä.
Sääl iks ma ikõ pikä tii,
kahitsõllõ kavvõ maa.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
hot´ iks sa, vell´o, iih olõt,
imekana sinnä kannat,
mõtli_ks ma mano saavat,
imekana kaalduvat!
Vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
s´oo_ks ma kõrralda kynõli,
lasi_ks jutu lainist:
eka_ks mi, mari, mano saa-i,
kuuljaga kokko saa-i!
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
ilma jäi_ks mi umast velest,
kah´olinõ imekanast!
Elä_ks ma päävä, kae kats,
tuumatõllõ tunnikõsõ,
kuulõ_ks ma kolgast kur´a jutu,
veerest sõnomõ vihasa,
kelle_ks ma ütle uma ohu,
uma kah´o kaibõllõ,
kiä_ks sys ulli oppas,
kiä_ks kapo karistas?
Kui olli_ks, armas, sa alalõ,
imekana kasumah,
kui kuuli_ks kolgah kur´a jutu,
veerest sõnomõ vihasa,
mullõ_ks suuhtõ sorahõlliq,
mullõ kätte kärähtelliq,
anni_ks sa hirmu hiussõhe,
anni_ks sa kari kaala pääle,
kyõ_ks opsiq, kui ollaq,
opsi_ks käol, kui kävvuq.
Sinno haara_ks ma vajja halusahe,
tunnõ vajja tulusahe,
saa_ks vajja sagõ'õhe,
tulõ_ks vajja egal tunnil!
Eka_ks kuna kodo saa-i,
eka_ks sa kalmust kodo kaalu-i?
Mos´te_ks sa käüt kärbläsel,
mos´te_ks sa lindat liblikal?
Toda_ks mi tiiä-i meelega mõtõlda,
mõista-i keelelä kynõlda,
et meil iks veli kotoh um,
et iks armas kodo astõ,
olt iks, tsirku, söömäldä,
lõivo ilma lõunõlda!