15. Naine-õde nutab poissmeest-venda.

SL 1865.
H, Setu 1903, 501 (52) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
sedä tiiä-s mi meelega mõtõlda,
üldäq üte-ainullõ,
et saa külmä külele,
tulõ jaahe jalotsihe!
Oh iks ma, sirgõ sysar,
vell´o_ks otsani umanõ!
Kui_ks sa, armas, alalõ olliq,
olli_ks, kallis, kasumah,
ihksi_ks nu saajo saavat,
aulauda astvat,
ihksi_ks ma vele veerele,
ihksi_ks sinisärgi siilo pääle!
Olli_ks sa, vell´o, üle veere,
kullakõnõ üle kolga.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
siiä ihksi illo pidämä,
tahtsõ tandso lüümä!
Hammõ_ks mõsi haina-aigu,
linige lehe-aigu.
Kui_ks ma kerrä kere,
kui_ks ma määtsä mähe,
esi_ks ma keelilä kynõli,
edo_ks ma ütli ütsälle:
"Sedä_ks ma inne sälgä aja-i,
sälgä aja-i, päähä panõ-i -
umah um iks kotoh kosilanõ,
vell´o nuur vinnümmäh -
kui_ks velel sajaq saavaq,
kui_ks armal au astus,
kui_ks ma astu au pääle,
lää vele veerele,
sinisärgi siilo pääle,
kui_ks ma kaalu kaasikõst,
saa saja vanõbast,
sys iks ma s´oo sälgä aja,
sälgä_ks aja, päähä panõ!"
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
ilma jäi_ks mu ihkaminõ,
as´alda jutu-ajaminõ!
Hot´ iks ma kuna kotoh olli,
hot´ iks ma tandsõ vele tarõh,
toda tiiä-s ikkõq sino ime,
tiiä-s iks kandja kahida,
et iks vajja kutaq kooli-kaputit,
valgit rõivit valmistõlla!
Kyõ_ks koi kumakitsi,
panni mano maagõlango:
meil um iks vell´o vinnümmäh,
um kana kasumah.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
jäti_ks sa ime ikma,
jäti_ks sa kandja kahitsõmma,
ikma jäti_ks sa umasta iästä,
kahitsõmma kaugust!
Sys olnuq innep ilosap,
muidõ meelest muudsap,
kui_ks mi kyik imme iknuq,
kahinuq kandjat,
kui_ks taa ime meid ikk,
kandja sinno kahitsõs!
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
armas meelimar´akõnõ,
edo_ks ma sinno vajja haara,
vajja_ks ma haara halusahe,
vajja tunnõ tulusahe!
Inne_ks ma sinno vajja haara-i,
vajja_ks haara-i, vajja tunnõ-i,
kui_ks tulõ pühikene,
astus armas aokõnõ.
Kiä_ks mullõ perrä tulõ,
tulõ kost´ma kutsma,
viina mano veerätämmä,
ollõ mano ots´ma?
Kui olli_ks, armas, sa alalõ,
kallis, katõla käelä,
vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
kui tulli_ks sys pühänes päiv,
astõ armas aokõnõ,
vell´o_ks, sa perrä virotõlliq,
imekana kaalutõlliq,
ummõ tulli_ks sa kodo kutsma,
velitsille viimä
umil iks hüvvil hobõsil,
ravvatsil rattil,
vas´tsil vankril.
Kui_ks nu tulõ pühikene,
astus armas aokõnõ,
hot´ iks ma ooda õdagunni,
pääs´o, päävä nõsõngunni,
tulõ-i õdangu ilda,
tulõ-i varra hummongult.
Jää_ks kodo, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ,
jää_ks ma kodo ikma,
jää_ks kodo kurvalinõ,
partsi, väega pahanu.
Kulla_ks, ikõ maah koolussih,
neio, maah närvüssih,
kyõ_ks ma ikõ umma ohtu,
kahidsõ umma kaihho,
et iks mul kuuli kulla vell´o,
maalõ viidi mar´akõnõ.
Tulõ-i kuna kosti-synno,
aastaga armu-synno,
kodo_ks-mul-tii kopitõdas,
hallõ tii hainatõdas!
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ!
Tei_ks kuul kur´astõ,
katsko väega kalõstõ,
et iks tä koolõt´ kodovelje,
kalmu vei imekana,
koolõt´ iks kost´ma-kutsja,
varast´ vastavõtja,
jäti_ks mi ikma imelatsõq,
kurvatsõst kullakõsõq.
Kui_ks sa inäbä elänüq,
kui_ks sa kavvaba kasunuq,
elänü_ks sa uma iä,
kasunuq kasupõlvõl,
hüä olnuq tunnist kokko toedaq,
astuq aost veitüst!
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ!
Miä või_ks mi võivo tetäq -
s´oo um iks Eessu isk´mine,
s´oo om iks Loja luuminõ!
Tulli_ks sul surm suu mano,
tulli_ks sul katsk kaala mano.
Hot´ iks mi armul avitannuq,
umal iks toel üles toonuq,
hot´ meil olli hallõ andõh,
kallis koolulõ kaalutõh,
saa-s iks armul avitõlla,
umal toel üles tuvvaq.
Ärä_ks vii mi vele,
ärä_ks kanna imekana.
Vei_ks vele viimätsest,
kanni vele kaugust,
vei_ks koolu kottallõ,
vei kalmu kaalalõ.