16. Naine-õde nutab naisemeest-venda.

SL 1866.
H, Setu 1903, 178 (84) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
sedä mõtlõ-s iks mi meelekene,
tiiä-s hellä hingekene,
et nakat sa_ks, kulla, kuulma,
mari, nakat sa_ks maalõ minemä!
Vell´okõnõ_ks, sa kull´a vell´okõnõ,
sedä mõtlõ-s mi meelekene,
et iks sa rühit är koolda,
kallis, rühit iks kalmu kalduda.
Sedä haigõ_ks mu süämekene,
paha um mul iks pardsi meelekene,
süä um mul iks süväste haigõ:
astu saa-s kodo tuust aost,
kodo saa-s tulla tuust tunnist,
kui naksi sa_ks, kulla, kuulma,
mari, naksi sa_ks maalõ lammõmma!
Surma saa-s ma aost suu mano,
kadso saa-s ma aost kaala mano,
kui viidi sinno_ks küündle külele,
kui_ks piirti peränulka,
viidi_ks ligi jumalillõ,
viidi_ks mano Marijallõ.
Olõs s´oo_ks ma ette tiidnü,
et rühet sa_ks, kulla, är koolda,
mari, rühet sa_ks maaha minnä,
kodo tulnu ma_ks tsirgu siibaga,
viirnü_ks ma virko jalgoga.
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
surma saanuq sys aost suu mano,
kadso saanuq ma_ks aost kaala mano,
mullõ ülnü sys iks üte synakõsõ,
mullõ sa_ks kostnuq kats-kollq,
mullõ jäänü tuu_ks iäst mälehtäq,
umah iks meeleh pitäq.
Miä_ks sa minolõ ülnü,
armas, ülnü kooli-asõmõlt,
kulla, ülnüq sa_ks kooli koti päält,
tuu jäänüq mul iks iäst mälehtädä!
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
süä um mul iks süväste haigõ,
meeli um mul iks ladvani lahki!
Kui tunnõ ma_ks pühiq tulõvat,
aigo- tunnõ ma_ks -pühi astvat,
kiä nakas iks minno kost´ma kutsma,
minno nakas iks kiä vasta võtma?
Eka jää-s kost´ma kutsjat,
jää-s mul vastavõtjat!
S´oo tekk´ iks kuri koolukõnõ,
tekk´ kalg´ kadsokõnõ,
koolukõnõ_ks meil tekk´ kurva meele,
katsko tekk´ iks meil pall´o pahandust.
Vell´okõnõ_ks mu kull´a vell´okõnõ,
hallõ um meil iks hauda viiäq,
kallis um meil iks kalmu kattaq!
Kui meil iks sinno siiä viiäq,
kui panda_ks meil mari maa sisse,
linnukõnõ_ks meil liiva liitaq?
Vell´okõnõ_ks, no kull´a vell´okõnõ,
kohe jäi_ks su varik vaesit,
kohe jäi_ks su kund kurvalitsi?
Jummal tiid iks no jumalakõnõ,
kuis saavaq no_ks vaesõq hoieduq,
kah´olitsõq kasvatõtuq!
Oo_ks mu veerüs velenaane,
pääle_ks mu kullus kodonaane -
nu jäi_ks tä küüdsil kündmä,
pässil jäi tä_ks pääd ravitsõmma!
Koolukõnõ, no_ks kull´a koolukõnõ,
kadsokõnõ no_ks, kalg´ kadsokõnõ!
Mille tei no_ks kuul kurva meele,
mille tei no_ks katsk kalõ süäme?
Eka jää-s mul umma velekeist,
kallist jää-s mul imekanakõist!
Kui olli ma_ks kotoh, kullakõnõ,
majah olli ma_ks, meelimar´akõnõ,
kui minno sa_ks hoijiq väikost,
kanasõst iks minno kasvatõlliq,
kui lätsiq sa_ks nurmõ äestämmä,
kündeh iks mu panniq kübärähe,
äesteh iks mu panniq ägli pääle,
kaala võti_ks mu karja saatõh,
üskä võti_ks mu öütsi minnenäni.
Minno oodi_ks abist astvat,
minno oodi_ks kyõ tulust tulõvat.
Miä või nu_ks võivo tetäq -
kyõ minno sa_ks hoijiq väikost,
kanasõst kasvatõlliq,
kyõ minno sa_ks sanna saiq,
kyõ minno sa_ks vihtuq veiq.
Vell´okõnõ_ks, sa kull´a vell´okõnõ,
suurt oodiq must iks api astvat,
suurt oodiq must iks tullu tulõvat.
Kui sai_ks ma, kabo, kasunust,
virve, sai_ks ma ülest vinnünnüst,
miä sai sullõ_ks abi hoitmast,
kua saiq sa_ks kasvo kasvatammast?
Sau saiq sa_ks sanna kütmäst,
silmä-sai_ks-vesi vihtmast -
muudo oll´ no_ks muialõ minnä,
taiu olli no_ks tõõsõlõ talolõ!
Kyõ oodi_ks sa musta mõskjat,
kalõ oodi_ks sa kuiva kolkjat.
Kui sai_ks ma, kabo, kasunust,
virve, sai_ks ma ülest vinnünnüst,
muidõ lätsi_ks ma musta mõskma,
kalgõ lätsi kuiva kolkma -
muudo oll´ no_ks muialõ minnä,
taiu tõõsõlõ talolõ
muidõ_ks no musta mõskma,
kalgõ no_ks kuiva kolkma.
Nu küünü_ks sinolt küsümä,
vell´okõnõ_ks no, kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
nu küünü_ks jäl sinolt küsümä,
nõsõ_ks ma sinolt nõudma:
kohe lätt iks su varik vaesit,
kohe lätt iks su kund kurvalitsi?
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
kabo andas nu_ks külä kar´usõst,
ohulisõq nu_ks külä or´alisõst?
Miä või mi_ks võivo tetäq?
Vell´okõnõ_ks no, kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks no, meelimar´akõnõ,
hot´ oll´ sul iks kullanõ kodo,
hot´ oll´ sul iks illos´ elämine,
üteh võta-s koto korgõt,
elämist ilosat -
sullõ tetti_ks esi kuusinõ kodo,
sullõ tetti_ks esi tamminõ tarõ.
Määnest naksi sa_ks koto ihkamma,
määnest naksi sa_ks tarrõ tahtma -
taa mõtliq sa_ks tarõ paremba,
kuusõ- mõtliq sa_ks -kodo korgõpa?
Vell´okõnõ_ks, sa mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
ma küünü jäl iks sinolt küsümä,
nõsõ ma_ks sinolt nõudma:
arma jää-s mul syna andjat,
kulla jää-s mul syna kostjat,
eka jää-s turuh tundjat,
eka jää-s liinah löüdjät,
alõvah iks no mano-astjat!
Inne lätsi_ks ma liina, linnukõnõ,
inne lätsi_ks ma turgu, tuvikõnõ -
kui olliq sa_ks, armas, alalõ,
kallis, olliq sa_ks katõla jalala,
kyõ_ks sa mullõ turuh mano tulliq,
mano sa_ks astõq alõvah.
Kyõ haariq sa_ks minolt küsütellä,
kyõ_ks sa mar´alõ manidsiq:
"Kas um sul no pereh alalõ,
rahvas iks rahu-tervüga?"
Pääle sys iks otsõq ollõ mano,
kutsi_ks minno kohvi mano,
minno_ks veiq viina mano.
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
kyõ kutsiq sa_ks kull´a sysarõst,
mar´a_ks sysarõst manidsiq.
Saa-i nu_ks kostki kulla-synna,
anna-i_ks kiäki armu-synna -
eka jää-s mul umma velekeist,
kallist jää-s mul imekanakõist!
Minol olli_ks küll vell´o üle veere,
ime- olli_ks mul -kana üle ilma,
veedü_ks otsiq säänest veljä,
pall´o lövvä-i_ks maad parebat!
Kui tundsõ tä_ks pühiq tulõvat,
ao tundsõ tä_ks kalli kaaluvat,
kyõ_ks tä minno kost´ma kuts´,
minno arvas´ iks aigu viitmä.
Ollõ- timä minno_ks -aigu unõhtõllõ-s,
mii-aigu lasõ-s meelest minnä:
minno_ks tä otsõ ollõ-aigu,
pidi_ks tä meeleh mii-aigu,
kodo kutsi tä_ks sirgõ sysarõ,
kodo kutsi tä_ks, meelimar´akõnõ.
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
süä um meil iks süväste haigõ,
meeli um mul iks ladvani lahki:
virvel jää-s mul umma velekeist,
kallist jää-s mul imekanakõist!
Eka jõvva-i ma sinno iä ikkõq,
kasupõlvõ_ks ma meelest kaotõllaq!
Jummal iks tiid, jumalakõnõ,
nakas iks pereh peräh elämä -
kui nakasõ_ks nääq kalliq kasuma,
ikulitsõ_ks no peräh elämä?
Kyõ nakasõq nää_ks ikul elämä,
silmä-nakasõ_ks-viil vinnümmä.
Jummal tiid iks, jumalakõnõ,
Mari tiid iks madalakõnõ,
kui saava_ks nääq, vaesõq, hoieduq,
kah´olitsõq nääq üles kasunust?
Pall´o saa_ks näil ikku elleh,
silmä- saa_ks näil -vett vinnüh -
vaesil saa-i meele meelütäjji,
eka saa-i näil süäme sütütäjji!
Jummal tiid iks, jumalakõnõ,
Mari tiid iks madalakõnõ!
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ!
Kull´a, nakat no_ks kotost minemä,
mari, nakat iks majast viirdümmä -
uma jätäq sa_ks kodo jumalaga,
rahvas jätäq sa_ks rahu-tervüsega,
kulla- heidäq no_ks -syna koplihe,
hellä heidäq no_ks syna hirre pääle,
armu- jätäq sa_ks -syna aia pääle!
Tulõ_ks kost kurva miil,
haarus iks haigõ süä,
sys lää_ks mi aia armulõ,
hirre lää_ks mi hellä synolõ.
Aid iks sys and armu-synna,
hirs iks heit hellä syna,
koplist iks saa kulla-syna -
sys iks ma meele meelütelle,
hani_ks, ma haigõ süäme,
kurva_ks ma meele kostutõllõ,
laina_ks ma süäme lahutõllõ.
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
hot´ iks mi ikõ ilma-väega,
kado-väega kahitsõllõ,
eka ütle-i sa ütte synakõist,
meele kosta-i sa kattõ-kolmõ.
Meele ütleq sa_ks, kull´a, koti päält,
armas iks kooli-asõmõlt,
sys meelüs iks mi meelekene,
sys sütüs iks mi süämekene!
Esi näe mi sinno, neiokõsõq:
eka liigu-i su, linnu, keelekene,
painu-i su, pardsi, suukõnõ,
selle saa-i_ks andaq armu-sõnna,
meele heitäq hellä synna!
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
käeq ummaq sul iks külmäq künnärpääni,
jalaq ummaq sul iks jaaheq jakust saani,
selle liigu-i su, linnu, keelekene,
selle painu-i su, pardsi, suukõnõ!
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
hallõ um meil iks hauda viiäq,
hallõ um meil iks liiva liitaq!
Olõs s´oo_ks mi ette tiidnü,
kabo_ks, mi ette kavanu,
et iks sa rühit är kooldaq,
kallis, rühit iks kalmu kaalduq,
sullõ tennü_ks mi liiva linohkitsõ,
mar´a tennüq su havva maasikitsõ,
sini- pannu su_ks -lille sisse,
vaha- pannuq su_ks -lille vaihhõllõ!
Sinno pannu-s mi liiva ligonõmma,
sinno pannu-s mi mulda mädänemmä.
Vell´okõnõ_ks. no kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks. mu meelimar´akõnõ,
kohe lää_ks ma, vaesõkõnõ,
kohe astu ma_ks, armõdukõnõ?
Suqka_ks meil joosiq hüäq jutuq,
suqka_ks lätsi_ks meil kõrda kõnõgiq.
Arma jää-s nu jutu ajajat,
hellä jää-s nu syna heitjät,
kulla jää-s nimelt kutsjat!
Vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
küünü_ks ma sinolt küsümä,
nu nõsõ ma_ks sinolt nõudma:
kui naka mi_ks käuma su kääpälle,
kui sõvva mi sino sõmõrallõ,
kui lää_ks mi, linnuq, liivakuhe,
lavvaräti_ks mi pääle laotõllõ,
sinnä_ks mi panõ pallapoolõ,
tuu käänä mi_ks sino kääpälle,
laoda_ks su laina havva pääle,
valgõt naka_ks vatska lõikma,
sys võta_ks mi vällä lihalivva,
kae vällä kalalivva -
sinno ooda_ks mi mano süümä,
mari, ooda_ks mi üvvä maitsma!
Inne lindaq sa_ks linnuh süümä,
linda_ks sa mano liblikah,
käuq sa_ks mano kärpsel!
Liblikal sa_ks lindaq lõunõllõ,
kärpsel tulõq sa_ks üvvä maitsma,
tulõq sa_ks, liblik, livva mano,
kärbäs iks valgõ vadsa mano -
sys meelüs iks mi meelekene,
sütüs mi süämekene!
Kui linda-i sa, liblik, livva mano,
kärbäs iks valgõ vadsa mano,
süä um sys iks süväste haigõ,
meeli um sys iks ladvani lahki.
Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
tuvil, saa-i sul uma tulõminõ,
käol, olõ-i sul uma käuminõ -
Marja lasõ-i käuma maad pite,
Eessu_ks liikma liina pite!
Nu saat iks ti Eessu huuldõ,
kulla, saat iks Ma[a]rja kottallõ,
vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ!

SL 1867.
H, Setu 1903, 496 (49) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).A. Mõlemate isa elab. Vennal ei ole lapsi järele jäänud.

Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
kagu tei_ks nu kuul kur´astõ,
tei_ks katsk kalõstõ -
koolõt´ iks vele meil vanõba,
imelatsõ edimätse!
Oh iks meil esse helläkeist,
umma_ks tätä tähekeist!
Sai_ks täl kuus kurva miilt,
sai_ks täl viis silmävett:
koolõt´ iks esel edimätse poja,
ärä vei armapa,
kuast olli_ks jo abi esele,
kaldu abi kasvatajallõ.
Ega inäp esse tüühü aja-s,
aja-s nurmõ kündmä,
aja-s atra kandma,
aja-s niitü niitmä,
partsi haina pandma -
esi_ks meil olli ese iist,
pikä hoolõ pidäjä,
kõrra kangõ kandja.
Oh iks meil veljä vanõbat,
imelasta edimäst!
Kui_ks oll´, armas, tä alalõ,
mari, s´oo maa pääl,
olli_ks tä hoolõh hummongulla,
olli_ks tä ilda õdangulla.
Vell´o_ks-kõist noorõkõist,
ime_ks-meil-last helläkeist!
Ärä_ks tä kullõl´ umma koto,
ärä_ks tä peläs´ umma pereht,
kullõl´ iks kodovanõbit,
peläs´ iks tä esse, edimäne.
Ese_ks-keist meil helläkeist,
tätä_ks-keist, tähekeist!
Kui olli_ks latsõq väikeseq,
olliq kanasõq kasinaq,
kuagi viil künnü-s kündmä,
haaru-s haina tegemä,
esi_ks ütsindä tei,
karõl´ katõla käelä.
Olli_ks tä hoolõh hummongulla,
olli_ks tä ilda õdangulla.
Nu saivaq latsõq kasunust,
veli vanõp vinnünnüs,
vell´o_ks esi pidä pikä hoolõ,
vell´o_ks kand´ kangõ kõrra.
Olõ-s op´nu_ks joodikõst,
saanuq kõrdsisaadikõst -
vell´o_ks mul tüühü op´nuq,
umma esse kullõmma,
vanõbat varima.
Hüä_ks olli mi veli,
kallis olli imekana,
hüä_ks oll´, höste tekk´,
armas oll´, au kand´!
Hot´ olli_ks ma muial, mu sysar,
tõsõh paigah, pardsikõnõ,
kui_ks tull´ pühänes päiv,
puulpühä õdagukõnõ,
jätä-s tä kost´ma kutsmalda,
jätä-s vasta võtmalda.
Minno_ks tä kost´ma kutsi ega kõrra,
arvssi egala aola,
minno_ks tä kutsi kulatskillõ,
minno_ks tä peti piitnälle.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
setä jõvva-i nu ohtu unõhtaq,
jõvva-i kaiho kannahtaq,
määne um iks ohtu umil,
kaih imekanasõst:
vei_ks hauda mi vele,
kalmulõ imekana!

SL 1868.
H, Setu 1903, 498 (50) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).B. Mõlemate isa elab. Vennal on lapsed järele jäänud.

Jäti_ks sa latsõq väikeseq,
kah´olisõq kasuma.
Kiä nakas iks ullõ hoitma,
kah´oliisi kasvatamma?
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu kallikõnõ,
uma hot´ jäi ime hoitma,
uma jäi kandja kasvatamma,
ohulinõ um iks hoitminõ,
kah´olinõ kasvataminõ:
kiä_ks pidä pikä hoolõ,
kiä kand kangõ kõrra,
kiä lätt iks nurmõ kündmä,
arolõ atra kandma?
Tulõ_ks võttaq vyyrit,
tulõ_ks otsiq or´aliisi.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
or´alinõ_ks tüü unõhas,
võõras tii-i tüüd võrksahe,
sulanõ_ks jääs suikma.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
või-i_ks võttaq vyyrit,
suvõst või-i võttaq sulast:
sulanõ_ks tahtsõ suurt palka,
tahtsõ rahha rasõhõt.
Kost nu vaesõq võtvaq,
kah´olisõq kaalutõllõsõq?
Läävä_ks esi küüdsil kündmä,
pässil päid ravitsõmma.
Vell´okõnõ_ks armakõnõ,
vell´okõnõ_ks kallikõnõ,
kui saava_ks naaq kanaq kasunust,
virveq üles vinnünnüst,
kiä_ks neile ost ehtit,
kiä_ks kaes kaalatsit,
sukmanni soetas?
Hot´ um iks naaq ime ümbrellä,
ummaq kandja kaallal,
imest olõ-i ehte ostjat,
kaalatsi kaejat,
sukmanni soetajat.
Kui_ks sys tulõ pühänes päiv,
astus armas aokõnõ,
saa-i_ks naaq, munaq, muidõ mano,
tõsõq neioq tõistõ mano,
jäävä_ks naaq kodo kurvalidsõq,
velisille vihaliseq
umma esse ikma,
kasvatajat kahitsõmma:
"Kui_ks meil ka olnu uma ese,
uma tähe tätäkene,
olnu-s mi kotoh kurvalidsõq,
velisih vihalisõq -
olnuq mi, munaq, muidõ man,
tõsõq neioq tõistõ man,
olnu_ks mi ryymsaq küläl,
syna-võrksaq võ[õ]rõsil,
ütehkuuh kul´atannuq,
virveq üteh veerätännüq!"

SL 1869.
H, Setu 1903, 499 (51) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903). C. Mõlemate isa on surnud.

Vell´okõnõ_ks, mu kull´a vell´okõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
kagu tei_ks kuul meil kur´astõ,
katsko väega kalõstõ -
koolõt´ iks vele meil vanõba,
imelatsõ edimätse!
Olõ-s meil esse ilma pääl,
kasvatajat kasumah -
nu um meil iks ese ammu koolnu,
kasvataja kalmu lännü.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
olli_ks sa iih ese iist,
olliq var´ol vanõba iist.
Kui käve ma kodo, kodotütär,
veeri, veliste sysar,
kodo_ks ti kutsiq ega kõrra,
saadiq syna sagõ'õhe:
"Tulõ_ks kodo, kodotütär,
veeräq, veliste sysar,
hot´ olõ-i sul umma esse,
olõ-i umma tätäkeist!"
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks, meelimar´akõnõ,
kui_ks ma olli neiokõnõ,
üles kasvi kabokõnõ,
kui_ks tull´ suur suvi,
tull´ kenä keväjäkene,
mullõ_ks sa ostiq ehtit,
mullõ_ks sa kaieq kaalatsit,
osti_ks sa ehteq ilosaq,
osti_ks sa vahtsõq valusaq.
Kui_ks mul vanik vanast läts,
sini_ks-siidi sinehtü,
lätsi_ks sa pia Pihkvahe,
lätsi_ks sa ruttu Roodsimaalõ,
tõi_ks säält vahtsõ vanigõ,
tõi_ks siidi sinitsepä.
Sai_ks ma illos´ ehtil,
sai_ks ma vallus´ vanikõl.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
kui_ks ma keeri kirmasõhe,
ime-lätsi_ks-lats laado pääle,
tunda-s joht vaest vanikõst,
kehvälist kitasnikast:
vanik olli_ks muist valusap,
siid muist sinitsep.
Olli_ks kyik vele ostõduq,
imekana kaeduq.
Sinno jõvva-i ma iäh unõhtaq,
jõvva-i meelest minehtäq:
edo_ks sa peiq pikä hoolõ,
kanniq kõrra kangõ!
Jõvva-i mi ikkõq umah iäh,
kuu-päivä kurvada!
Esi_ks sa kuuliq, kullakõnõ,
kalmu lätsiq, imekana,
esi jätiq maalõ mar´akõsõq,
kasuma kah´oliisi.
Kiä nakas iks ehtit ostma,
kaalatsit kaema?
Hot´ meil um iks vel´o vinnümmäh,
imekana kasumah,
um iks veli väikene,
imekana kasinakõnõ,
saa-i tuust ehte ostjat,
kaalatsi kaejat.
Jääväq iks naaq valda vaesõlatsõq,
ilma pääle eseliseq.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu kallikõnõ,
kui_ks nu kirmasõq keerüseq,
kui_ks nu alõvaq astusõq,
läävä_ks naaq küläst küsümä,
tõsõst talost tahtma,
ehtit ots´ma.
Läävä_ks külmäst küssüh,
painusõq pallõldõh.
Kui saa-i_ks küläst ehtit,
kavvõndõst kaalatsit,
kulla sys ikvaq koolussih,
neioq maah närvüssih:
"Kui_ks meil olnuq uma ese,
olnuq kallis kasumah,
lännü-s mi küläst küsümä,
tõsõst talost tahtma -
esiki meil ese ehteq ostnuq,
kaenuq kaaladsiq!"
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
vell´okõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
s´oo tei_ks kuul kur´astõ,
tegi katsk kalõstõ!
Veesiq koolu kohtuhe,
veesi_ks mi kadso kantorahe,
tuust um vika veidikese,
kinni_ks pidä pisukõsõ:
olõ-i koolulõ kohut,
olõ-i kadsol kantorat!
Tauts tapp´, maalõ mati,
kuul kogoni koolõti -
miä_ks mi või võivo tetäq -
s´oo_ks um Eessu isk´mine!
Vell´okõnõ_ks mi armakõnõ,
võinu_ks viil elläq, võinuq ollaq,
opanu_ks nu umaq ulliq latsõq,
targast vaesõq tasonu!
Olnu_ks, armas, sa alalõ,
olnu_ks, kallis, kasumah,
jäänü-s iks küläle kynõlda,
jäänü-s mõnõlõ mõistuta.
Nu jäävä_ks küläle kynõlda,
mõnõlõ mõistutõlla!
Vell´okõnõ_ks mi meelimar´akõnõ,
saa-i mul tunnist kodo tullaq,
astuq aost veidükesest!
Kohe tulõ_ks ma vaestõq var´olõ,
ohuliste ümbrelle?
Hot´ iks ma tunnist kodo tulõ,
astu aost veitüst,
tulõ_ks ma vaesit ikma,
kah´oliisi kavatsõmma!
Kui_ks käve ma inne ellenäni,
kui olli_ks, armas, sa alalõ,
oll´ veli vinnümmäh,
olli_ks sa iih ese iist,
olliq var´ol vanõba iist.
Sai_ks ma kodo sagõ'õhe,
astõ_ks egala aola,
kodo_ks tulli, ni tundsõ,
kodo_ks astõ, ni arvssi:
tulli_ks mi kodo kul´atamma,
velisihe aigu viitmä.
Vell´okõnõ_ks mu armakõnõ,
sedä jõvva-i iäh unõhtõlla,
jõvva-i_ks kavva kaotõlla,
määne_ks oll´ vanõp veli,
imelats edimäne!
Pidi_ks tä hoolõ vaesist,
kand´ kõrra kah´olisist.
Umaq jäivä_ks nu latsõq vaesist,
kanasõq kah´olisist!
Tuu um meil iks ikk edimäne,
silmävesi viirmäne:
kiä nakas iks neid vaesit hoitma,
kah´oliisi kasvatamma,
nakas iks ehtit ostma,
sukmanne soetamma?
Jäävä´_ks nääq ilma ehtilda,
vaesõq ilma vanikõlda.
Jummal iks tiid jumalakõnõ,
esi armas Eessukõnõ,
kuis iks saavaq vaesõq ellä,
kah´olisõq kasvuda!
Eläse_ks Eessu nõal,
kasusõq Maarja kaallal,
Eessu saa_ks näide ese,
Maarja saa näide maama,
saat iks neio ilmah edesi.