21. Tädi nutab oma õepoega.

SL 1876.
H, Setu 1903, 185 (86) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Mille_ks sa rüheq är kooldaq,
sysarõpojakõnõ, mille_ks rüheq sa kalmu kalduda,
sysarõpojakõnõ, mille rühe_ks sa liiva liikuq?
Nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nu nõsõ_ks ma sinolt nõudma:
sinno haara_ks ma vajja halusahe,
sinno tunnõ_ks ma vajja tulusahe!
Neio, olli_ks ma vaenõ vapanainõ,
neio, olli_ks ma kalmu kah´olinõ.
Kui tulli_ks suur suvõkõnõ,
tulli_ks kinä keväjäkene,
kõõ mullõ_ks sa appi astõq,
kallis, mullõ_ks sa appi kalduq,
mullõ tulli_ks sa appi armallõ,
kalduq mullõ_ks kõõ appi kallillõ,
kõõ tulli_ks sa nurmõ kündmä,
kallis, tulli_ks kõõ atra kandma.
Armu_ks läbi avidiq,
kah´o läbi kaalutõlliq:
esiki jäi_ks ma varra vaesõst,
inneaigu armõtust.
Kõõ haari_ks sa vaesit avitaq,
kurvaliisi kohendõlla:
kui löüse_ks mu katusõq kakõnuq,
kui löüse_ks mu lauda laonu,
kõõ_ks sa mullõ appi astõq,
umaq panni_ks sa käeq käuma,
umaq panni_ks sa sõrmõq sõudma.
Kui tulli_ks nu tuuli jumalist,
hellä hõng Marijist,
mino nakas´ iks katusit kakma,
olõlatvo laotamma -
kiä_ks mullõ sys appi astus,
kua kaalus iks appi kallillõ?
Sysarõpojakõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
sinno ma_ks haara vajja halusahe,
sinno tunnõ_ks sys vajja tulusahe!
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
mille tegi_ks meid jummal vaesõst,
kulla jummal kurvalidsõst?
Selle tegi_ks meid jummal vaesõst,
kulla jummal kurvalidsõst:
jummal iks sallõ vaesit,
Maarja_ks kannaht´ kahjoliidsi.
Sysarõpojakõnõ_ks mu meelimar´akõnõ,
mille_ks sa rüheq ärä kooldaq,
mille rühe_ks sa kalmu kalduda,
miä olli_ks sul viga elläq,
kua olli_ks sul kaiho kasvuda?
Nu olli_ks sul illos´ elämine:
uma tei_ks sa kodo korgõst,
elämise ilosast.
Esi rühe_ks sa liiva liitäq,
mille rühe_ks sa kalmu kalduda?
Hoitaq võinu_ks sa ummi ullikõisi,
ummi võinu_ks sa kanno kasvatõlla!
Kasvatannu_ks sa sugu suurõbast,
kasvatannu_ks sa kulla korgõbast,
sys olõs iks võinuq kooldaq, kullakõnõ,
maalõ minnäq, mar´akõnõ.
Kui_ks sa rüheq är kooldaq,
mille rühe_ks sa kalmu kalduda?
Eka jõvva-i sinno iäh ikkõq,
sinno jõvva-i_ks ma mullani murõhta!
Iäh ikõ_ks su hiust ilosat,
kavva vaagu_ks su verd valusat -
edo olli_ks sa hiust ilosat,
võeh olli_ks sa verd valusat,
hiuss iks sul mass´ hirremõtsa,
palõh iks sul mass´ pall´o rahha,
sysarõpojakõnõ_ks mu meelimar´akõnõ!
Jummal iks tiid, jumalakõnõ,
Mari tiid iks madalakõnõ -
mille_ks sa rüheq är kooldaq,
mille rühe_ks sa kalmu kalduda?
Uma jäti_ks sa naisõ ikma,
linik-iks-nu-pää leinamma.
Miä saa_ks nu timäst vaesõst,
kua saa_ks nu timäst kurvalitsõst?
Iist jäi_ks tä muid ikulinõ,
rohkõp jäi_ks tä muid murrõlinõ.
Kohe_ks tä lätt, kurvaline,
laskus iks, laina-meeleline?
Nii nakas iks neio murõhtamma,
uma nakas iks kabo kahitsõmma:
lätt iks tä mustast murrõl,
silmä_ks-viil sinitsest.
Jummal iks tiid, jumalakõnõ,
kui jõud iks tä elläq s´oo elo,
leina-elo linnukõnõ?
Sysarõpojakõnõ_ks mu meelimar´akõnõ!