23. Onunaine nutab noort meesterahvast.

SL 1878.
H, Setu 1903, 187 (88) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Hallõ um meil iks hauda viiäq,
kallis um meil iks kalmu kattaq!
Miä_ks nu või võiva tetäq -
kuuljat iks või-i kodo jättäq,
kotost tulõ_ks nu viiäq kullakõnõ,
majast meelimar´akõnõ!
Nu küünü_ks ma sinolt küsümä,
nu nõsõ_ks mi sinolt nõudma:
miä olli_ks sul viga elläq,
kua olli_ks sul kaiho kasvuda?
Kui olli_ks sa inne elämäh,
kallis üles kasumah,
viländ olli_ks maad sino tetäq,
viländ olli_ks põlda sino kündäq,
viländ olli_ks sul harriq adramaad.
Kõõ kündnü_ks sa põlda parebida,
kõõ kündnü_ks sa siila sitaliidsi!
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
mille_ks sa rüheq är kooldaq,
mille rühe_ks sa kalmu kalduda?
Pitäq jõvva-i_ks sino puhtit,
kattaq jõvva-i_ks sino kalmulauda!
S´ookõsõ_ks ma sinolõ ütle:
kui naka_ks mi kiitmä kiislat,
kulla naka_ks mi kutjat tegemä,
tuu panõ_ks mi linnu lavva pääle,
küündle panõ_ks mi külge palama,
panõ_ks mi vaha var´olõ,
liis(t)na panõ_ks mi luidsa livva mano,
kulla kutja veere mano -
sinnä tulõ_ks sa, mari, maitsma,
kulla, tulõ_ks sa kutjat võtma!
Sinnä_ks sa lindaq liblikal,
sinnä_ks sa käuq kärpsel!
Perä- lasõ_ks mi -paja(h) pilukõsõ,
küle- lasõ_ks mi -paja külekese,
säält iks sa tarrõ taganõq,
säält iks sa liiguq livva mano,
säält iks sa lasõq lavva mano,
keerä_ks sa kiislat võtma,
tulõ_ks sa, mari, maitsma,
tulõ_ks sa neio nägemäldä,
kabo_ks pääle-kaemalda!
Nu küünü_ks mi sinolt küsümä,
nõsõ_ks mi sinolt nõudma,
sysarõpojakõnõ_ks mu meelimar´akõnõ!