7. Tütar nutab ema kääpa pääl.(Kuus nädalat pärast ema surma, "kutja aol".)

SL 1854.
H, Setu 1903, 509 (55) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Imekene_ks, mu meelimar´akõnõ,
kui tulli_ks ma üles hummogulla,
varra inne valgõ'õt,
näie_ks ma päävä nõsõvat,
ao veere astvat,
mõtli_ks su kodo tulõvat,
kandja kodo kaaluvat.
Maamakõnõ_ks, mu kuku maamakõnõ,
maamakõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
eka tuu ime tulõ-s,
ime_ks tulõ-s, kandja kaalu-s -
nõssi_ks tuu pääs´o pääväkene,
astõ ao veerekene!
Oh iks minno ohulist,
imekanna kah´olist -
ai_ks sälgä rõivaq,
võti kätte kängidseq,
esi_ks ma kääni kerikohe,
esi_ks ma astõ alõvahe,
tulli_ks ma imme ots´ma,
kandjat kaema!
Maamakõnõ_ks, mu armakõnõ,
maamakõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
sinno haari_ks ma vajja halusahe,
tundsõ_ks vajja tulusahe:
naksi_ks ma kangast kudama,
panni piinüq peelile -
olõ-s kelgi opada,
neiolõ näüdädä!
Lätsi_ks tõsõlõ talolõ,
astõ_ks üle aia,
kutsi_ks ma küläst köütjät,
tõsõst talost targõbat,
üle aia alostajat -
tulõ-s iks küläst köütjät,
tõsõst talost targõbat,
üle aia alostajat.
Käve_ks ma kutsma kollq kõrra,
synna vei viis kõrd,
sys iks tull´ küläst köütjä,
üle aia alostaja.
Külä_ks külmäste opas´,
alost´ kanga agarahe -
saa-s kutaq kullakõsõl,
saa-s vitäq virvekesel.
Kulla, iki_ks maah koolussih,
neio, maah närvüssih:
edo_ks olõ-i mul umma imme,
umma maamat maa pääl,
jäi_ks ma ilmalõ opada,
jäi_ks vallalõ vaivada,
külä_ks külmäste opas´,
vald opas´ vaesõhe.
Oh iks minno, vaestlast,
ilma_ks imeldä kanast!
Kohe_ks ma lätsi küsümä,
kohe_ks ma astõ arvo saama?
Lätsi_ks tõistõ tarrõ,
kõnnõ umma kõlgussõhe,
astõ_ks ime asõmõllõ,
jäi ime jälile,
sääl iks ma istõ, sääl iki,
kahidsi kandjat:
(Et) "Olõs iks mul ime eloh olnu,
olnu maama maa pääl,
lännü-s iks ma küläst küsümä,
tõsõlt talolt tarkut saama!"
Esi_ks ma istõ, esi iki,
kammõlikku, kahitsõlli:
Oh iks armas ime asõ,
oh iks, kallis kandja kat´mõ viir!
Kui olli_ks sa ohkih olil,
pääd põssiq pähütseh,
surma olli_ks ma aigu suu man,
kadso aigu kaala man,
mullõ_ks sa keelilä kynõliq,
syna_ks lasiq lainil:
"Tüte_ks-reni armahõni,
oh iks kallis mu kananõ,
kui_ks minno vajja haarat,
vajja_ks haarat, vajja lövvät,
astu_ks s´oo asõmõllõ,
kaaluq neihi kat´millõ!
Jätä_ks armu asõmõllõ,
jätä_ks ma rõõmu rõivillõ."
Tulli_ks ma siiä, tütereni,
kaldu_ks siiä, kanasõni,
astu_ks sino asõmõllõ,
kaldu_ks sino kat´millõ -
olõ-i_ks armu asõmõh,
olõ-i_ks ryymu rõivih!
Sääl iks ma iki umma imme,
kandjat kahitsõlli,
sääl iks ma ni istõ ja iki,
sääl iks ma, kabo, kahitsõlli.
Jäi_ks ma, mari, magama,
jäi_ks ma, hellä, hingämmä,
sääl iks ma, osi, unõh näi,
kabo_ks, unõh kavatsõlli -
ime_ks koolusta kynõli,
kandja kalmust karistõlli:
"Tüte_ks-reni armahõni,
oh iks kallis mu kananõ,
hot´ iks sa mõista-i muud tüüd,
taia-i tetäq talotüüd,
hot´ iks sa mõista-i kuut kutaq,
kuut kutaq, viit vitäq,
mingu-i_ks küläst küsümä,
tõsõst talost tarkut saama!
Saa-i_ks küläst oppajat,
tõsõst talost tarkut andjat -
külä_ks kolgalõ kynõli,
viimätselle veerätelli:
um iks üts ull´ neio,
paha_ks-rummal um kasunu -
eka_ks tä mõista-i muud tüüd,
taia-i tetäq talotüüd!"
Maamakõnõ_ks, mu armakõnõ,
maamakõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
mullõ_ks sa unõst oiutõlliq,
magahusõl manitsõlliq:
"Kui_ks sa imme vajja haarat,
vajja haarat, vajja lövvät,
istu_ks sa peräpingi pääle,
armas, ala aknidõ,
sääl iks sa ni istuq ni ikõq,
umma_ks kandjat kahitsõllõq!
Sääl iks Maarja mano lätt,
sääl iks Eessu mano essüs,
Eessu_ks lätt ime iist,
Maarja lätt maama iist.
Eessu_ks oppas ulli latsõ,
taso targast vaesõ.
Olõ_ks Eessu opatut pite,
käuq Maarja käsku pite,
sys saat iks elläq, imeldä lats,
kasvuq ilma kandjalda!"
Maamakõnõ_ks, mu kull´a maamakõnõ,
maamakõnõ_ks, mu meelimar´akõnõ,
kui_ks ma kur´astõ tii,
tii, kabo, kammõlikku,
mullõ_ks sys unõh mano oiuq,
magahusõh mano tulõq,
anna_ks hirm hiussihe,
anna_ks kari kaala pääle,
ilmah iks elläq ilosahe,
kasvuq kallihe!
Jääsi-i_ks kolgalõ kynõldaq,
jääsi-i_ks veerele veerähtäq!
Kui olli_ks, armas, sa alalõ,
olli_ks, kallis, sa kasumah,
esi_ks sa opsiq, esi olliq,
esi_ks sa kasviq, esi karistiq:
"Olgõ_ks mino opatut pite,
käugõ_ks mino kästüt pite,
sys jää-i kolgalõ kynõldaq,
jää-i veerele veerätäq!"