9. Tütar nutab üleüldse oma vanemaid.("Manalasõ laul".)

SL 1857.
SKS, Veske-Stein nr. 128 < Setumaa - V. Stein (e.a. 1872).

Meidä koolu ikõtasi,
manalanõ maalõ jäti.
Olõs iks koolu kodo saasiq,
manalanõ mano tulnuq,
neio kooluga kõnõlnuq,
manalasõga ma(i)elnuq,
veenü_ks koolu kohtuvahe,
kadso [veenüq] kantorahe!
S´oo_ks kõrralda kõnõli,
aie juttu as´alda -
viiä-s koolu kohtuhe,
viiä_ks es katsko kantorahe,
pannu ma_ks koolu koa pääle,
haukas tarõ har´a pääle,
nii_ks koolu väsütänüq:
saanu-s sanna saatmalda,
vihalõ viimäldä.

SL 1858.
SKS, Veske-Stein nr. 121 < Setumaa - V. Stein (e.a. 1872).

Naksi_ks no varra valmistama,
inne päivä päät´mähe,
sys sai_ks varra valmist.
Sys iks kuulu kodo oodi,
majja manalaist -
tulõ-s kodo koolu,
majja es tulõq manalanõ.
Kuis koolu kätte saasiq,
manalanõ maalõ tulõsiq?
Veesiq ma_ks koolu kohtuhe,
pannuq ma_ks kadso kantorahe!
Teie_ks koolu kur´astõ,
tei_ks katsko kalõstõ:
koolõt´ ime, koolõt´ese,
mu vanõmbaq mõlõmbaq!
Pannuq koolu kua pääle,
haukas tarõ har´a pääle;
ajas´ ma nurmõ kündmähe,
kesä-ma-kivvi kään[d]mähe -
ola-nakas-luud ohk´ma,
käevars valutama,
pand iks ohkih olilõ,
pääd põssi pähütsellä,
saa-s sanna saatmalda,
saa-s vihta veemäldä.
Sest laulust on 7 esimest rida ka SKS Veske-Stein nr. 99 leida. Nende ridade esiotsa, aga tõistest ridadest joone läbi lahutatud, on sääl veel kirjutatud: Künni_ks Tooni nurmõ pääl, / mana naistõ maie pääl.