1. Ilolaul.

SL 1885.
H, Setu 1903, 299 (141) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ilo sõidi jõkõ piti,
laulu_ks no lak´a väljä piti.
Kiä_ks no vasta puttunõs,
puttunõs iks, johtunõs?
Vasta no_ks puttu poissa hulka,
kamand iks kaokandijit.
Ärä_ks nääq küündüq küsümä,
laja-no_ks-kaoq kavatsõlli,
ärä_ks nääq painuq pallõmma,
heidi_ks nääq hellile synolõ:
"Tulõq sa_ks meile, ilokõnõ,
lasõ_ks sa meile, laulukõnõ!"
Ilo_ks no keelilä kynõli,
laulu_ks meelil mõistutõlli:
"Eka_ks ma, ilo, teele lää-i,
eka_ks ma, laulu, teele lasõ-i,
eka_ks ma, ilo, poissa salli-i,
kannahtõllõ-i kaokandijit -
poiss saa-i illo ilotõlla,
saa-i laula laaditõlla!
Eka_ks ma, ilo, poissa taha-i -
ilo_ks, ma otsi neidisit,
kae_ks ma kardavanigit,
taha_ks ma talotütterit!
Neio_ks no illo ihatas,
neio_ks no tandso tahetas,
kyik kaesõ_ks kabo kargusi."
Ilo jäl iks sõidi jõkõ piti,
laulu_ks lak´a väljä piti.
Kiä_ks no vasta puttusigi,
puttu_ks-sigi, johtusigi?
Vasta_ks no puttu naistõ hulk,
puttu_ks no lido linikpäid.
Naisõ_ks-no-kõsõq noorõkõsõq,
linikpääq linnukõsõq,
ärä_ks nääq painuq pallõmma,
heidi_ks nääq hellile synolõ:
"Tulõq sa_ks meile, ilokõnõ,
lasõ_ks sa meile, laulukõnõ!"
Ilo_ks no keelilä kynõli,
laulu_ks no meelil mõistutõlli:
"Eka_ks ma, ilo, teele lää-i,
eka_ks ma, laulu, teele lasõ-i!
Läpe-i_ks ti illo ehitellä,
läpe-i_ks ti laulu laaditõlla:
umma_ks teil hoitaq ulliq latsõq,
olt iks ti kasa kari all,
olt iks ti peio pelü all.
Naistõ_ks inäp illo ihata-i,
naistõ_ks tandso taheta-i,
kaia_ks ei naistõ karguist!
Ilo_ks otsõ neiokõisi,
laulu_ks kai kabokõisi,
ilo_ks otsõ neidisit,
tahtsõ_ks no talotütterit,
kai_ks no kardavanigit!”
Ilo jäl iks sõidi jõkõ piti,
laulu_ks no lak´a väljä piti.
Kiä_ks no vasta puttunõs,
puttunõs iks, johtunõs?
Vasta_ks no puttu neio hulk,
kamand iks kardavanigit.
Näi_ks nääq ilo sõitõvat,
näi_ks nääq laulu laskõvat.
Neio_ks ilol ehidiq,
laululõ laadidiq,
ilosahe_ks ehidiq,
valusahe valmistiq.
Sai_ks nääq siide sisse,
vanigillõ valmistõlliq.
Sõlõ panniq nää_ks rinda tsõõrikohe,
helmeq panniq nää_ks kaala kaarikohe,
põllõ panniq nää_ks ette tsõõrikohe,
pähä panniq nää_ks valusa vanigõ,
pääle_ks köüt´ sinisiidi,
pääle_ks viil veerät´ verevä.
Lätsi_ks nääq vasta ilolõ,
lasi_ks nääq vasta laululõ.
Ärä_ks nääq lausiq meelestäni:
"Tulõ_ks sa meele, ilokõnõ,
lasõq meele, laulukõnõ!"
Ilo_ks no keelilä kynõli,
laulu_ks no meeli mõistutõlli:
"Kas mõistat ti_ks illa ehitellä,
mõistat iks laula laaditõlla?"
Neio_ks lausiq meelestäni,
lausi_ks naaq meele poolõstani:
"Ilo_ks mi kulla kodo vii,
vii_ks mi pühis peränulka,
kallist iks aost aknillõ!"
Ilo no_ks läts neidisille,
tandsõ_ks no talotütterille,
kaldu_ks no kardavanigille.
Ilo_ks jäl lausi meelestäni,
laulu_ks meele poolõstani:
"Hoitkõ_ks ti pühist parebast,
kaegõq ti_ks aost kallipast!"
Neio_ks jäl küündüq küsümä,
neio_ks jäl nõssiq nõudõma:
"Leelo_ks-kõnõ, laulukõnõ,
edimäne ilokõnõ,
kas olõt sa_ks, leelo, puusta tett,
puusta_ks no tett, maasta löüt?"
Ilo_ks jäl keelilä kynõli,
laulu_ks meeli mõistutõlli:
"Olõ-i taa leelo puusta tettü,
puusta_ks no tettü, maasta löütü -
leelo_ks um tuud liinosist,
um iks tä viirnüq Vinnemaalt,
leelo om iks saanuq neidisist,
isknü_ks imekanasist.”
Neio_ks-kõisi noorõkõisi!
Tundsõ_ks kui pühi tulõvat,
ao kalli kaaluvat,
ime_ks-no-keist helläkeist -
küdsi_ks tä pehmeq piiraguq,
valgõ_ks tä vadsa val´atõlli,
nakas´ iks pühhi pidämä,
ilosat iks pühhi ehitämmä,
neio nakas´ iks illo ehitämma,
neio nakas´ iks jäl laulu laaditamma.
Määne_ks no pühi, sääne ilo,
määne_ks no aig, nii arvati.
Kui_ks no tandsõ talsipühi,
vali_ks no aig vahtsõnõ,
talvõl panti no_ks tarrõ istma,
arvati no_ks ese aknillõ,
lasti_ks no ese lavva taadõ,
vell´o_ks no pikä pingi pääle,
ese lasti no_ks laja lavva mano.
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi_ks meele poolõstani:
"Suvõl laula mi_ks suurõ nurmõ pääl,
laula_ks mi laja välä pääl,
talvõl laula mi_ks tarõh istuh,
laula_ks mi päivil prääditeh.
Paremb um no_ks suur suvõkõnõ,
paremb um no_ks kinä keväjäkene,
kui_ks no tasa talvõ aiga,
kinä no_ks kidsu lumõ aiga!"
Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
linahiust linnukõist!
Kui_ks tull´ pühikene,
kaldu_ks no kallis aokõnõ,
neio_ks kyõ kokko kogosiq,
lätsi_ks nääq ussõ moro pääle,
vell´o lätsiq nää_ks vaha-vanijallõ,
ussõ lätsi nää_ks tsõõri moro pääle.
Sääl haariq nää_ks illa ehitellä,
sääl haariq nää_ks laula laaditõlla.
Neio_ks-no-kõisi noorõkõisi!
Kulla_ks no hulka kokko tulli,
tulli_ks kamand kabokõisi,
tulli_ks lido linnukõisi.
Inne saa-s nääq illo ehitellä,
inne saa-s nääq laulu laaditõlla,
kuna_ks meil tulõ syna-sysar,
laskus iks laulu-imelats.
Tuu näi_ks nääq neioq tulõvat
tuu näi_ks nääq kabo kaaluvat,
kiä no um iks syna-sysar,
um iks no ilo ehitäjä,
um iks no laulu laaditaja,
ilo_ks no iistütlejä,
armas iks laulu alostaja -
tuu näiq kui_ks neio tulõvat,
tuu näi_ks kabo kaaluvat,
neio_ks lausiq meelestäni:
"Meele_ks no tulõ syna-sysar,
armas tulõ no_ks laulu alostaja,
syna_ks täl sõglaga üsäh,
laulu_ks täl langaga kaalah."
Neio_ks-kõist noorõkõist,
linahiust linnukõist -
hot´ oll´ tä_ks, neio, vaenõlats,
kurvalinõ kullakõnõ,
rikkita_ks, uhkit! -
võti_ks nääq vasta vaestlast,
kutsi_ks nääq sekkä kurvalist,
kutsi_ks nääq laula laaditamma,
kutsi_ks nääq illa ehitämmä,
kutsi_ks laula laulma,
kutsi_ks illo iskmä.
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Illos´ um iks illo alostõlla,
illos´ iks laula laaditõlla.
Kas um iks meid kuus kullakõist,
um iks viis virvekeist,
katõsa kabokõist?
Ilo_ks otsõ ütsät,
laulu_ks no kai katsat:
ilo om iks hulka harinu,
laulu um no_ks parki panõhunnu,
ilo om iks küll illos´ ütsäkesi,
laulu um iks küll kallis katsakesi.
Ilo om küll iks ilodu ütsindä,
kammõlikku katõkesi.”
Neio_ks-kõist noorõkõist!
Olli_ks taa kuus kullakõist,
olli_ks no viis virvekeist,
katõsa kabokõist,
olli_ks no nelli neitsikeist,
olli_ks no kümme laulijat,
ütesä no_ks oll´ ütlejji.
Naksi_ks no neioq laulõma,
kullakõsõq kuukma,
neioq lauliq no ussõh moro pääl,
lauli_ks nääq väläh värehil.
Kohe no_ks kuuldu neio kumu,
kohe_ks no heitü neio helü,
sinnä_ks küdsiq kütseq mar´aq,
palli_ks palohkaq vereväq
ilma no_ks kuu kuulõmalda,
päävä_ks pääle paistõmalda.
Kohe_ks no kuuldu naistõ kumu,
kohe_ks no heitü naistõ helü?
Kuuldu_ks no kurva kundu,
heitü_ks kurva hirremõtsa.
Sääl iks no mõtsa murdusigi,
laasi_ks no maalõ lammõsigi
ilma_ks no noorilda mehildä,
terä_ks-no-vildä kirvõhilda,
vaiba_ks ravva valmistajalda,
hellä_ks kirvõ higomalda;
sinnä_ks no varik vaosigi,
maalõ_ks no varik vaosi,
maalõ_ks no laasi lammõsi.
Neio_ks-no-kõist noorõkõist!
Vrdl. SL I, 1-6.