11. Luuda minek.

SL 1896.
H, Setu 1903, 333 (2) < Obinitsa k. - Jak. Hurt < Mihkali Matr´o (1903).

Tulli_ks üles hummogul,
varra inne valgõt.
Mõsi_ks suu, suie pää,
känge_ks ala aujalaq,
pääle pikäq pääväjalaq,
lätsi_ks ussõ kaema,
vell´o tsõõrilõ morolõ.
Muil iks moroq pühidüq,
vele lastuq laabiduq,
mul iks moro pühk´mäldä,
vele lastuq laap´malda.
Neio_ks säält joostõh joosi,
joostõh joosi, jovvõl käve,
astõ ma aita mäele,
keeri_ks kirivä külele,
astõ annivaka mano.
Võti_ks ma puuda puutõhit,
nagla vüülangassit,
pühe ma_ks moro puutõhil,
laabe vüülangassil.
Saa-s puhas puutõhil,
lakõ vüülangassil.
Lätsi_ks aita ehtimä,
päälikohe päät´mä.
Panni ma_ks rinda suurõ sõlõ
kui taa Järvo jahvikivi,
köüdi_ks ma vööle sääntse vüü
kui taa_ks Viro vikahtkaari,
köüdi_ks ma päähä sääntse räti
kui_ks taa ese tarõ-ussi,
panni ma_ks ette sääntse põllõ
kui taa vell´o aidaussi;
panni_ks tuppõ tuima ravva,
vaiba väidse vüü ala.
Lätsi sys luuda mäele,
kuldaluuda kuusikohe.
Tulli_ks mano musta meessi,
musta_ks meessi, pokan´ poissi,
ai_ks tä rinda riisõlõmma,
ai_ks tä kaala kakõlõmma.
Riibi_ks tä rinnast ristikõrra,
kaki_ks mu kaalast kaaladsiq.
Võti_ks ma tupõst tuima ravva,
vaiba väidse vüü alt,
ärä_ks ma söödi süämehe,
ärä joodi julgõhe.
Sai_ks mi katsi tapõtus,
sai mi maalõ matõtus.
Lätsiq nää_ks katsi kohtuhe,
mõlõbaq mõistma.
Kua sai sys kohus korgõp.
kua õigus ülebi?
Neio sai_ks kohus korgõp.
neio õigus ülebi.
Kohe_ks tuu neio matõti,
kohe kabo katõti?
Sinnä_ks neio matõti,
sinnäq kabo katõti:
maa_ks veret´ maasikit,
suu sinet´ sitikit.
Koh iks papp´ pall´o lauli,
koolipoisiq pall´o kuugiq,
sinnä_ks neio matõti,
sinnäq kabo katõti.
Kiä_ks käve kääpälle,
kiä sõud´ sõmõrallõ?
Ime_ks käve kääpälle,
ime sõud´ sõmõrallõ.
Ime_ks iki ilmaväega,
kuugi_ks kummalõ maah.
Kiä_ks käve kääpälle?
Vell´o_ks käve kääpälle,
vell´o sõud´ sõmõrallõ,
vell´o_ks iki jalotsih.
Kohe_ks tuu meessi matõti,
pokan´ poiss katõti?
Sinnä_ks tuu meessi matõti,
pokan´ poissi katõti:
suu_ks siuga sineti,
maa veret´ mardikit -
sinnä_ks tuu meessi matõti.
pokan´ poissi katõti.
Kiä_ks täl käve kääpälle,
kiä sõud´ sõmõrallõ?
Susi_ks täl käve kääpälle,
kahru sõud´ sõmõrallõ.
Susi_ks sääl iki ilotuhe,
kahru kuugi kalõstõ.
Vrdl: SL I, 80 - 93, ltl. 510 - 513.