12. Marja minek.

SL 1897.
H, Setu 1903, 566 (77) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Tulli üles hummogul,
varra inne valgõt.
Miä_ks tüü edimäne,
kua huul´ hummogulla?
Sorrõ suu mõskminõ,
käpe jala kängmine,
pääle pää sugiminõ.
Mõsi_ks ma suu, suie pää,
känge ala aujalaq,
pääle pikäq pääväjalaq.
Mõsi_ks ma suu, suie pää,
suie pää sorõhõhe.
Nägünese_ks kuulunõsõ,
kohe sys iks naka minemä,
kabokõnõ kalluma?
Lää_ks marja mäele,
sinililli liiva pääle,
lää_ks orgo ubinahe,
mäe pääle pähknähe.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist, nõrgakõist -
saa-s sõpra sysarõllõ,
kaldudaq katõkese.
Neio läts iks üli-kui-ütsindä,
kabo katõla käelä.
Panni tuppõ tuima ravva,
vüü ala vaiba väidse.
Lätsi ma_ks, neio, tükü tiid,
tükü tiid, pala maad.
Sai_ks ma tuu mäe pääle,
keeri tuu kingo pääle,
koh oll´ küdsänüq kütseq mar´aq,
palanuq palohkaq vereväq
ilma_ks kuu kuulmalda,
pääle päävä paistmalda.
Kae_ks ma, kae meelestäni,
neio, meele poolõstani,
esi ma_ks korssi, esi kuugi,
lasi ma_ks vakka, esi lauli:
"S´oo_ks imeh ilma pääl,
rahva naar maa pääl,
et iks siih kütseq mar´aq,
palliq palohkaq vereväq
ilma kuu kuulmalda,
pääle päävä paistmalda!"
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ_ks, nõrgakõnõ!
Vasta_ks kuugiq kuivaq kuusõq,
lauliq ladvada pedäjäq:
"Neiokõnõ sa_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ_ks, nõrgakõnõ,
selle um siih iks kütseq mar´aq,
palanuq palohkaq vereväq:
kui_ks eelä kotoh olliq,
virvekese velitsil,
kui tull´ sys õdagukõnõ,
kui_ks veere vilukõnõ,
küläh olli_ks pall´o neiokõisi,
liiga linahiussit,
kui_ks ti kokko kogosiq,
kui_ks ti parki panõhtuq,
ärä_ks ti lauliq ilosahe,
ärä_ks ti kuugiq kumõhõhe,
siiäq kuuldu ti kumu,
ti helü heräsi,
selle_ks kütsiq kütseq mar´aq,
palliq palohkaq vereväq
ilma_ks kuu kuulmalda,
pääle päävä paistmalda.
Viländ saa_ks suvõsta kor´ada,
viländ talvõst taadõ panda!
Kohe_ks kuulus naistõ kumu,
naistõ helü heränes,
sinnä nakas iks mõtsa murdunõmma,
padi varik painumma
ilma_ks noorilda mehildä,
terävildä kirvildä.
Selle_ks mõts murdunõsõ,
padi varik painunõsõ:
naistõ_ks illo ihata-i,
naistõ tandsu taheta-i!
Neio_ks illo ihatas,
neio tandso tahetas."
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist iks, nõrgakõist -
esi_ks korssi, esi kuugi,
lasi_ks vakka, esi lauli:
"Korssi_ks korvi ma kuh´aga,
mar´avaka veeretasa,
lää_ks kodo laullõh,
ime mano ilotõh!
Miä_ks mul viga laulu laulda,
imelatsõl ilotõlla -
um iks korv mul kuh´aga,
mar´avakk veeretasa!"
Ärä_ks ma lätsi tükü tiid,
tükü tiid, pala maad.
Korgõ sai_ks kunnu kottallõ,
laja laanõ lähkohe.
Vällä säält iks tull´ must miis,
must miis, tinnõ poiss.
Säält iks ma, hellikus, heitü,
säält iks ma, kulla, kurva sai:
tull´ tä_ks mano mar´alõ,
kaldu mano kabolõ,
ai_ks tä rinda riisõlõmma,
ai_ks tä kaala kaklõmma.
Riibi tä_ks rinnast ristikõrra,
kaki_ks kaalast kaaladsiq,
vali_ks maalõ mar´avaka,
kuldavaka kummutõlli.
Säält iks veidü ma är vihasi,
säält iks pall´o är pahasi.
Neiokõist iks noorõkõist,
imelast helläkeist -
võti_ks tupõst tuima ravva,
vüü alt vaiba väidse,
lasi_ks poisi lagipäähä,
söödi poisi süämehe.
Poisi_ks massa ma maalõ lasi,
poisi_ks süäme söödüle.
Viidi_ks meid kats´ kohtuvallõ,
mõlõmbaq mõisijahe.
Nägünese, kuulunõsõ,
kelle saa_ks õigus ülebi,
kua kohus korgõp?
Neio_ks sai õigus ülebi,
neio kohus korgõp.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
kohes poiss matõtas,
lag´akaap katõtas?
Sinimõtso sisse,
vahavarigo viirde -
sinnä_ks poiss matõtas,
lag´akaap katõtas.
Kiä_ks käüse kääpälle,
kua_ks liit liivakullõ?
Susi_ks käüse kääpälle,
kahr liit liivakullõ.
Susi_ks ikk´ ilosahe,
kahr nuutskõ nobõhõhe,
susi lask´ iks suurõ joro,
kahr ikk´ ilosahe.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
viidi_ks jäl kats kohtuvallõ,
mõlõmbaq mõistijallõ.
Kelle sai_ks õigus ülebi,
kelle kohus korgõp?
Neio sai hot´ õigus ülep,
neio kohus korgõp.
Neio_ks esse helläkeist,
neio_ks maamat, mar´akõist!
Edo naaq iks ikiq ilmaväega,
kadoväega kahidsiq:
"Tüttereni_ks armahõni,
mille tei_ks ilma-ilotuhe,
kulla, väega kur´astõ:
ilma tei_ks sa ime tiidmäldä,
kakliq ese kavatsõmalda?”
Kohus jo_ks kur´astõ mõist´,
kontor mõistõ kalõstõ:
mõisti_ks neio maaha mattaq,
kabokõsõ kalmu viiäq.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
kohe_ks neio matõtas,
linahiuss liidetäs?
Kinä kerigo külele,
lubja valgõ var´olõ.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
kiä_ks käüse kääpälle,
kua liit liivakullõ?
Ime_ks käüse kääpälle,
sysar lii´ liivakullõ -
ime_ks ikk´ ilosahe,
sysar nuutskõ nobõhõhe.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist, nõrgakõist!
Sai_ks neio matõtus,
linahiuss liidetüs,
hallõ kasvi hain havva pääle,
liinalill liiva pääle,
kohe_ks kävvüq umal imel,
kohe sõuduq sysarõl.
Vrd: SL I, 94, 95.

SL 1898.
H, Setu 1903, 252 (121) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tulli_ks ülest hummogul,
varra_ks ma inne valgõt.
Lätsi ma_ks aita eht´mä,
päälikohe päät´mä.
Lätsi ma hillä ime mano,
lätsi_ks ma tassa ta[a]dõ mano,
hillä_ks ma imme hel´otõlli,
madaluisi manitsõlli:
"Ime_ks-sa-kene helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
annaq mullõ_ks aidavõti,
keeräq sa_ks mullõ kirstuvõti!"
Ime_ks and´ aidavõt´mõ,
ime keerät´ kirstuvõt´mõ.
Lätsi_ks ma aita astuma,
pääle_ks ma aida päälikohe,
keeri_ks ma kirstu külele,
vali_ks ma vaka var´olõ.
Kirstust ma_ks võti kinä hammõ,
võti_ks ma kinä kirälitse.
Ai_ks ma sälgä hüä hammõ,
pääle_ks ma keeri kitasnika,
vööle ma_ks köüdi suurõ vüü
kui_ks no Viro vikahtkaari,
ette_ks panni tsõõri põllõ
kui_ks no ese aida-uss,
rinda ma_ks panni suurõ sõlõ
kui_ks tuu kuu taivah,
pääle_ks ma lasi lajaq leheq
külä_ks-kui-vele künniravvaq,
pääle_ks ma hiidi helmikõrraq,
panni_ks ma kalliq kaaladsiq.
Lätsi_ks ma marja mäele,
lätsi_ks ma pallo palohkahe.
Korssi_ks ma korvi kuh´aga,
vali_ks ma vaka veeretasa.
Kuuli_ks ma suuna sobina,
kuuli_ks ma ruuna robina.
Naksi_ks ma kodo tulõma,
kabo_ks kodo kaaluma.
Kiä_ks mull vasta puttusigi,
puttu_ks-sigi, johtusigi?
Vasta_ks puttu vanamiis,
vana_ks-miis, pokan´ poiss.
Ai_ks tä rinda riislõmma,
ai_ks tä kaala kaklõmma,
riibi_ks tä rinnost, kaki kaalast,
riibi_ks rinnast ristikõrra,
kaki_ks tä kaalast kaaladsiq.
Neiokõist noorõkõist -
kumbõ_ks kura poolõ pääle,
hüä heit´ tä_ks käe hüäle poolõ,
johtu_ks täl tupõh tuima rauda,
vüü all vaib väits -
võtt´ tä_ks tupõst tuima ravva,
vüü_ks alt vaiba väidse,
söödi_ks tä poisi süämehe,
joodi_ks sisse julgõhe,
lasi_ks maalõ poisi massa,
poisi_ks süäme söödü pääle.
Esi_ks tä hinele kynõli,
mar´a, tä_ks hinele manidsi:
"Miä saa no_ks minost, neiokõsõst,
kua saa no minost, kullakõsõst?"
Neio_ks-kõist noorõkõist!
Tulli_ks tä kodo, kullakõnõ,
majja_ks, meelimar´akõnõ,
kurvah tä_ks sei, kurvah jõi,
kurvah iks istõ istõmillõ,
kurvah iks paigolõ panõhtu.
Kiä_ks küündü küsümä,
kua_ks nõssi nõudma?
Ese_ks küündü küsümä,
ime_ks nõssi nõudma:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
kuulõ_ks, kallis mi kananõ,
mille tulliq sa_ks kodo kurvalinõ,
tulli_ks sa velile vihanuq?
Kurvah sa_ks seiq, kurvah jõiq,
kurvah iks istõq istõmillõ,
kurvah iks paigolõ panõhtuq."
"Ime_ks-kene, esekene,
kats iks mu kallist vanõbat!
Miä saa_ks no minost, neiokõsõst,
kua saa no_ks minost, kullakõsõst?
Kui lätsi ma_ks marja mäele,
kui lätsi ma_ks pallo palohkahe,
vasta_ks tull´ vanamiis,
tii_ks päält tikõ poiss.
Maalõ_ks tä vali mar´avaka,
maalõ_ks tä korvi kummutõlli,
pääle ai_ks mu rinda riislõmma,
pääle ai_ks mu kaala kaklõmma.
Riibi_ks rinnast, kaki kaalast,
riibi_ks rinnast ristikõrra,
kaki_ks kaalast kaaladsiq.
Kumbõ_ks ma kura poolõ pääle,
hüä heidi_ks ma käe hüäle poolõ,
löüse_ks ma tupõh tuima ravva,
vüü all vaiba väidse,
võti_ks ma tupõst tuima ravva,
vüü alt vaiba väidse,
söödi_ks ma poisi süämehe,
joodi_ks ma sisse julgõhe,
lasi_ks ma maalõ poisi massa,
poisi süäme söödü pääle.
Lätsi_ks mi kats kantorahe,
kutsuti_ks meid kats kohtuhe."
Ime_ks-keist helläkeist,
tätä_ks-keist, tähekeist -
ime_ks no liigut´ liniket,
ese_ks kergüt´ kübärät,
esi_ks nääq hinele kynõliq:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
hüä_ks sa olliq, hüäste teiq,
armas iks olliq, au kanniq!
Vahtsõ_ks meil aidah vaja pääl -
ärä_ks sa ikku-i ehtit,
kahiku-i kaalatsit,
au um iks üle ehtide,
um kullast korgõp!
Um iks meil vahtsõq aidah vaja pääl,
uvvõ_ks aidah orrõ pääl,
umma_ks ehteq ilosapaq,
umma_ks vahtsõq valusapaq,
minga_ks sa inne ehidiq,
toona_ks-päivi päädeq!"
Ese_ks-keist helläkeist,
maamakõist, mar´akõist -
ärä_ks lausi meelestäni:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
hüä_ks sa olliq, höste teiq,
armas iks olliq, au kanniq!"
Neio_ks-kõist noorõkõist!
Lätsi_ks nääq kats kohtuhe,
kutsuti_ks näid kats kantorahe.
Kua sai_ks õigus ülembi,
kua sai_ks kohus korgõp?
Neio sai_ks õigus ülemb,
neio sai_ks kohus korgõp.
Kohe_ks tuu poissi matõtigi,
lag´a_ks kaabo katõtigi,
suu_ks sinet´, maa veret´,
suu_ks siuga sinedi,
maa_ks veret´ mardikit.
Kohe_ks tuu neio matõtigi,
kardavanik katõtigi,
suu_ks sinet´, maa veret´,
suu_ks sinet´ sitikit,
maa_ks veret´ maasikit.
Sinnä_ks neio matõtigi,
karda_ks-vanik katõtigi.
Tetti_ks hauda hammõnõ,
tetti_ks liiva linikine,
tetti_ks kalmu kaputinõ,
rist iks Riia langassinõ.
Kiä käve_ks neiot ikma,
kua_ks nopõ nuutsk´ma?
Käve_ks ilves ikmah,
käve_ks nuigus nuutsk´mah,
ilves iks ikk´ ilosahe,
nuigus iks nuudsõ nobõ'õhe.
Kiä käve_ks poissi ikmah,
kua_ks käve nuutsk´mah?
Käve_ks susi ikmah,
susi_ks lask´ suurõ joro,
jänes iks lask´ jälle joro,
kahru_ks väega kangõhe.
Nuuq olli_ks poisi murõhtajaq,
laja_ks kao kahitsõjaq.
Ese olli_ks neio ikja,
ime_ks muudsa murõhtaja,
kandja_ks neio kahitsõja,
pääle_ks sirgõq sysarõq,
kyik iks oigõq umadsõq:
"Hüä_ks oll´, höste tei,
armas iks oll´, au kand´."
Neio_ks-kõist noorõkõist!
Vaata võrdlemise juhatust eelkäiva laulu lõpetuses.