13. Marja minek ja Ilmatütar.

SL 1899.
H, Setu 1903, 331 (1) < Obinitsa k. - Jak. Hurt < Mihkali Matr´o (1903).

Tulli_ks üles hummogult,
varra_ks inne valgõt.
Miä_ks tüü oll´ edimäne,
miä huul´ hummogunõ?
Lätsi_ks ussõ kaema,
ussõ_ks tsõõrilõ morolõ.
Miä näi sys ussõh olõvat,
ussõh tsõõri moro pääl?
Vell´o kudi_ks kuldakorvi,
vali vaskivakakõist.
Lätsi ma aita ehtimä.
Panni ma rinda suurõ sõlõ
kui tuu Järvo jahvikivi,
vööle_ks ma köüdi sääntse vüü
kui taa Viro vikahtkaari,
päähä_ks köüdi sääntse räti
kui taa ese tarõussi,
ette panni_ks sääntse põllõ
kui taa vell´o aidaussi.
Lätsi ma, neio, minemä,
kabokõnõ kaldumma,
lätsi ma, neio, tükü tiid,
tükü tiid ja pala maad.
Vasta_ks puttu vanamiis.
Ärä tä_ks haard´ küsütellä,
küsütellä, nõvvatõlla:
"Kos sa_ks läät, neiokõnõ?"
Neio_ks lausi meelestäni,
pääle meele poolõstani:
"Lää_ks ma marja mäele,
üle mulla mustikahe."
Meessi lausi meelestäni:
"Mine_ks üle üte söödü -
sääl iks ommaq makõq mar´aq,
makõq mar´aq, mesitsäugaq!"
Lätsi_ks ma üle üte söödü,
sääl iks olliq makõq mar´aq.
Säält iks ma maidsi makõq mar´aq,
mesimar´aq tsälgutõlli.
Säält iks ma sai ilma-illos´,
ilma-illos´, päävä-vallus´.
Neio_ks taas´ taivahe,
istõ ilma veere pääle.
Kiä läts iks kodo kutsma?
Ese läts iks kodo kutsma:
"Tulõ_ks kodo, mu tüteri,
kaaluq kodo, imekana!"
Tütär iks küündü küsümä:
"Kuvva_ks töödä tegemä,
kuvva asõld ajama?"
"Tulõ_ks riihtä pessemä,
kaaluq kuuti kandma!"
Tütär lausi meelestäni,
pääle meele poolõstani:
"Panõ_ks sa rist rihe pääle,
panõq kulda koodi pääle -
küll sys iks risti rihe pessi,
kulda koodi kanni!"
Neio taas´ iks jäl taivahe,
läts pilvi peräle.
Kiä läts jäl kodo kutsma?
Ime läts iks kodo kutsma,
ime läts iks majja manitsõmma.
Tütär iks küündü küsümä,
tütär nõssi nõudõma:
"Kuvva_ks tüüd tegemä,
kuvva asõld ajama?"
Imä_ks lausi meelestäni,
pääle meele poolõstani:
"Tulõ_ks sa lehmi nüssmä,
kaaluq karja saatma!"
Tütär iks lausi meelestäni,
pääle meele poolõstani:
"Panõ_ks sa linik lehmä pääle,
kapudaq kar´a pääle -
küll iks sys linik lehmä nüssi,
kapudaq kar´a saadiq!"
Neio sys iks taas´ taivahe,
lätsi_ks pilvi peräle.
Kiä läts sys iks kodo kutsma?
Uma läts vell´o kodo kutsma,
uma vell´o majja manitsõmma.
Neio_ks küündü küsümä,
vell´olt iks nõssi nõudma:
"Kuvva_ks tüüd tegemä,
kuvva asõld ajama?"
Vell´o_ks lausi meelestäni,
pääle meele poolõstani:
"Tulõ_ks sa põldu põim´ma,
kaaluq kokko kandma!"
Neio_ks lausi meelestäni,
pääle meele poolõstani:
"Panõ_ks sa põll´ põllu pääle,
kaali põllu kolga pääle -
ärä_ks põll´ põllu põim,
kaali kokko kanni!"
Neio_ks jäl taas´ taivahe,
lätsi_ks pilvi peräle.
Kiä läts jäl kodo kutsma,
kiä läts majja manitsõmma?
Külävell´o_ks, hüä vell´o,
tuu läts iks kodo kutsma,
tuu läts iks majja manitsõmma.
Neio_ks küündü küsümä,
neio_ks nõssi nõudma:
"Kuvva_ks tüüd tegemä,
kuvva asõld ajama?"
Vell´o_ks lausi meelestäni,
pääle meele poolõstani:
"Tulõ_ks sa musta mõskma,
tulõq kalgõ kolk´ma!"
Sys tulli_ks tä maalõ taivalt,
tull´ pilvi perältä,
sys iks nääq keeriq kerikohe,
astõq nimäq alõvahe,
sys iks nääq paari pantiq,
sys latsõq laulatõtiq.
Vaata võrdlemise juhatusi siin SL III, 1889 ja 1897 lõpetuses.