17. Sõrmus sõjast.

SL 1903.
H, Setu 1903, 287 (134) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tulli_ks no üles hummogul,
varra_ks no inne valgõt.
Kai_ks ma ussõ läbi paja,
ai_ks ma päädä akõnallõ -
miä_ks no ussõh olõnõs,
saina_ks no takah saisanõs?
Miä_ks musta mi morol?
Meri_ks no musta mi morol,
Piusa_ks no peräpaja all.
Neio lätsi ma_ks ussõ kaema,
ussõ lätsi_ks ma tsõõri moro pääle,
velle lätsi_ks ma vaha-vanijallõ.
Lei_ks ma kättä kättä vasta,
vasta_ks ma tõist tõrahuti:
"Miä_ks no s´oo immit,
kua_ks no s´oo kummõh[t]it -
meri tull´ no_ks must moro pääle,
Piusa tull´ no peräpaja ala?"
Miä um iks mere veere pääl,
kua um no_ks Piusa perve pääl?
Tammi um iks no mere veere pääl,
pihlapuu no_ks Piusa perve pääl.
Miä_ks olli no tammõ toeh?
Neio olli_ks tammõ toeh.
Miä oll´ tuu neio põlvõ pääl?
Sõg[y]l olli_ks tuu neio põlvõ pääl.
Miä olli_ks tuu sõgla perä pääl?
Sõlgi_ks oll´ tuu sõgla perä pääl.
Miä olli_ks tuu sõlõ tele pääl?
Sõrmus olli_ks tuu sõlõ tele pääl.
Neio_ks, ma haari küsütellä,
küsü_ks-no-tellä, nõvvatõlla:
"Kost um iks s´oo sõrmus siiä saanu,
hõpõvitsa siiä viirnü?"
Kulda um iks no kuvvõkeerolinõ,
hõpõ um jo_ks viievitsalinõ.
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
juttu_ks ma as´anda ai:
kulda olõ-i kuvvõkeerolinõ,
hõpõ olõ-i viievitsalinõ -
uma_ks vele olaluist,
kulla_ks vele küleluist,
risti_ks-no-vele rinnaluist.
Um iks s´oo sõrmus sõast tuud,
vitsa_ks no viirnü Vinnemaalt
sõa_ks no säitseme sisest,
vainu_ks no viie vaihhõlt.
Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
lina_ks-no-hiust, linnukõist,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Kuvva_ks ma sõrmõ panõ,
panõ_ks ma kua kundi taadõ?
Käänä_ks ma hüä käe pääle,
hüä_ks sõrmõ sõrmusõst!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
sai_ks iäst mälehtäq,
hoita no_ks umma vele asja:
kulda sai_ks kuvvõkeerolinõ,
hõpõ_ks no viievitsalinõ.
S´oo_ks no sõrmus sõast tuudi,
s´oo_ks sõuti sõsarõllõ,
kaldu imekanasõllõ,
s´oo_ks tull´ no sõrmus sõsarõllõ,
kuld iks no kodotütrelle.
Neio_ks-kõist noorõkõist!