2. Leelo tuuminõ.

SL 1886.
H, Setu 1903, 235 (113) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kae_ks ma, kae meelestäni,
kae_ks ma meele poolõstani -
leelo_ks-kõnõ, laulukõnõ,
edimäne ilokõnõ!
Olõ-i_ks leelo maasta löütü,
maasta_ks löütü, puusta tettü -
leelo_ks um liinast tuud,
um iks kaet kavvõndõst,
liinast iks löütü, liinast tuudu.
Tuhat iks aeti hobõst tuuma,
sada_ks ratsot saama.
Eka_ks jõvva-s tuhat tuvvaq,
tuhat iks tuvvaq, sada saiaq.
Vell´ol iks oll´ vesihiir,
vell´ol iks oll´ kõva kõrb,
tuu_ks tõi leelo liinosist,
kai_ks tä leelo kavvõndõst.
Eka_ks jõvva-s tuhat tuvvaq,
tuhat iks tuvvaq, sada saiaq.
Mi_ks veljä noorõkõist,
ime_ks-last helläkeist -
olli_ks tä hobõsõ hoitja,
olli_ks ratso ravitsõja,
kaarasüüjä kasvataja.
Hoiji_ks tä hüvvi hobõsit,
kallit iks kaarasüüjit,
tunnist iks hoit´ pääle toedaq,
pääväst iks hoit´ pääle istuq.
Vele_ks-keist noorõkõist -
lätsi_ks tä leelot ots´ma,
kaldu_ks tä leelot kaema,
kyõ_ks tä liina linnutõlli,
kyõ_ks tä turu tougas´,
kyõ_ks tä alõvi aeli:
otsõ_ks tä leelot liina pite,
arvas´ iks leelot alõvihe.
Leelo_ks-kõnõ, laulukõnõ,
edi_ks-mäne ilokõnõ!
Olõ-i_ks leelo maasta löütü,
maasta_ks löütü, puusta tettü -
leelo_ks um näidisist,
targost iks talotütterist.
Neio_ks kokko kogonõsõq,
neio_ks parki panõhusõq,
nakasõ_ks laulu laulma,
nakasõ_ks illo iskmä,
inne haardva_ks leelot liigutõlla.
Leelo_ks-kõnõ, laulukõnõ,
edimäne_ks neio ilokõnõ!
Haari_ks neioq küsütellä,
küsü_ks-tellä, nõvvatõlla:
"Kas sa_ks, leelo, meile liigut,
laskut iks, laulu, synno sisse?"
Leelo_ks lausi meelestäni,
lausi_ks meele poolõstani:
"Kas läpet ti leelot liigutõlla,
läpet iks illo ehitellä?"
Neio_ks mi lausi meelestäni,
lausi_ks meele poolõstani:
"Aja_ks mi kar´a kesä pääle,
aja_ks mi lehmäq liiva pääle,
sääl naka_ks mi leelot liigutamma,
naka_ks sääl illo ehitämmä,
neio_ks-kõnõ noorõkõnõ!"
Vrd.: SL I, 7, 8