20. Ilma parandamine.

SL 1906.
H, Setu 1903, 547 (74) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Neiokõnõ noorõkõnõ,
tulli üles hummogulla,
varra inne valgõt.
Nägünese, kuulunõsõ,
miä tüü edimäne,
kua huul´ hummogulla?
Sorrõ suu mõskminõ,
käpe jala kängmine.
Mõsi_ks suu, suie pää,
känge ala aujalaq,
pääle pikäq pääväjalaq.
Mõsi_ks suu sorõhõhe,
hiussõq hellätsehe.
Lätsi ussõ kaema,
vele tsõõri moro pääle.
Nägünese, kuulunõsõ,
miä ussõh olõnõsõ,
vele tsõõri moro pääl?
Ussõh olli_ks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ.
Neiokõist iks noorõkõist -
mõtõligi_ks neiokõnõ,
kaeli kabokõnõ:
"Miä_ks sii imeh ilma pääl,
kua um ohulinõ,
et um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ?"
Säält iks ma tarrõ tagasi,
tarõ lävele lähesi,
lätsi_ks hillä imä mano,
madaluisi maama mano:
"Imekene_ks helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
mille makat sa_ks, kulla, koolussih,
makat väega väsütsehe?
Tulõq sa_ks üles, tukõq üles,
tulõ_ks sa, vana, vaatamma:
ussõh um iks ilma ilotuhe,
um kogoni kur´astõ -
um ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ!"
Lätsi sys iks imega mõlõbaq,
kandjaga katõkese.
Esi_ks iki, esi kai,
esi_ks muilõ murõhti.
Vallah olli_ks vaenõlats,
ilma imeldä kananõ.
Tulli tä_ks mano, mar´akõnõ,
tulli tä_ks ligi, linnukõnõ.
kõrvalõ tull´ kõnõlõmma,
tull´ mano manitsõmma:
"Neiokõnõ sa_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
midä ikõt ti_ks imega mõlõbaq,
kandjaga katõkese?"
Neio_ks, ma lausi meelestäni,
neio, meele poolõstani:
"Oh iks sa valla vaenõlats,
ilma imeldä kasunuq,
anna_ks sa tiidäq armillõ,
meele kõrd kynõlõq,
miä um iks sii imeh ilma pääl,
mahtu Maarja-maa pääl,
et um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ?"
Oh tuud valla vaestlast,
ilma imeldä kanast -
ärä tä_ks neiolõ ütel´,
kõrda pite kynõli,
mille um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ:
tühi võtt´ ilma tütre,
nälg võtt´ ilma näio!
Neio_ks, ma lausi meelestäni,
neio, meele poolõstani,
neio_ks painu pallõmma,
heit´ hellile synolõ:
"Oh sa_ks veli, vaenõlats,
ilma imeldä kananõ,
vallah iks kykõ vaesõp,
kinä veli kehväline!
Kullõ_ks, kullõq, miä ma kuugu,
käü_ks sääl, koh ma käse:
joosõq sa_ks jumaldõ lävele,
Marijidõ paja ala,
sääl iks ikõq Eessu iih,
Marijallõ kalõstõ kadsadaq!"
Oh iks tuud valla vaestlast,
ilma imeldä kanast -
ärä_ks tä kullõl´ neio syna,
kullõl´ syna, mõistsõ meele.
Küündü neiolt küsümä:
"Kui ma_ks lää, kuis ma kosta,
vell´o, syna veerätelle?"
"Ütleq sa_ks Eessut umast esest,
ütleq sa_ks Maarjat umast maamast:
Oh iks sa, Eessu, mino ese,
oh iks sa, Maarja, mino maama,
tulõ_ks sa maalõ kaema,
maalõ maad parandamma,
ilma õigust ots´ma!
Maah um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ,
tühi_ks sääl võtt´ ilma tütre,
nälg võtt´ ilma näio!"
Oh iks valla vaestlast,
ilma imeldä kanast,
vallah kykõ vaesõppa -
sys iks varra valmis tekk´,
inne päivä ehitelli.
Joosi sys iks jumaldõ lävele,
Marijidõ paja ala.
Olliq ussõq ummussih,
pajalavvaq paossih.
Mõtõligi_ks, kaeligi,
kaeli katsi pooli,
ärä_ks kullõl´ kolmi pooli.
Kiäki johu-s kaevat,
kaevat, kuuldvat.
Velekeist iks noorõkõist,
imelast helläkeist -
kulda_ks-rõngast koputõlli,
hõpõlinki hel´otõlli.
Kiä tulli_ks ust laskma,
kiä tulli_ks värjo vä[ä]rimä?
Edo_ks Eessu esi tull´,
Marija kallis esi kaldu!
Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
heidi_ks tä jalgo Eessulõ,
vali jalgo vanõballõ:
"Oh iks, Eessu, mu ese,
oh iks, Maarja, mu maama,
nu kullõq mu kumardaminõ,
miilde panõq mu pallõminõ,
kuulõ_ks, kuulõq, kohe ma kutsu,
saa_ks arvo, kohe ma saada!
Kutsu_ks ma maalõ kaema,
maalõ maad parandamma,
ilma õigut ots´ma!"
Eessu_ks lausi meelestäni,
Maarja meele poolõstani:
"Oh iks sa valla vaenõlats,
ilma imeldä kananõ,
miä maah olõnõsõ,
olõnõsõ, elänese?"
Oh iks tuud valla vaestlast,
ilma imeldä, eseldä,
kulla_ks kogoni vaest!
Ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Eessukõnõ_ks, esekene,
Maarja, mi maamakõnõ,
tulõ_ks sa maalõ kaema,
maalõ maad parandamma,
ilma õigut ots´ma!
Maah um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ!"
Eessu_ks sääl lausi meelestäni,
Maarja meele poolõstani:
"Oh iks sa valla vaenõlats,
meile_ks sa ütleq ni kynõlõq,
kynõlõq kõrdapite,
miä um iks sääl imeh ilma pääl,
rahva naar maa pääl,
kui um ilm essünü,
päiv kallis är kaonu?"
Oh iks tuu valla vaenõlats,
ilma imeldä kananõ!
Ärä_ks tä Eessulõ ütel´,
Marijallõ manitsõlli:
"Eessukõnõ_ks, esekene,
Marija, mi maamakõnõ,
teile_ks ütle ni kynõlõ,
mari teile manitsõllõ:
tühi võtt ilma tütre,
nälg võtt ilma näio,
selle um ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ!
Oh iks Eessu, mi ese,
oh Maarja, mi maama,
tulgõ_ks ti maalõ kaema,
maalõ maad parandamma,
ilma õigut ots´ma!"
Eessukõist sis, esekeist,
Maarjat, mi maamakõist -
ärä_ks tä kullõl´ vele syna,
vaesõlatsõ vaakmisõ,
nakas´ iks hinnäst ehitämma,
vanõp hinnäst valmistamma.
Eessu hõigas´ iks kolmõ tütärd,
hõigas´ kattõ imekanna:
"Anni_ks, armas, Katri, kallis,
Hedo, hellä tütereni,
toogõ_ks rüppü rõivaq,
käe pääle kängidseq,
miä um iks ilmah kykõ ilosapaq,
vallah kykõ valusapaq!"
Anni_ks, armas, Katri, kallis,
Hedo_ks, hellä tütereni,
küündü_ks naaq Eessult küsümä,
nõssi_ks naaq Eessult nõudma:
"Eessukõnõ_ks, esekene,
Maarja_ks, mi maamakõnõ,
kuvva läät huuldõ hummogulla,
läät ilda õdagulla?"
Eessu_ks lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
"Oh iks mul umaq tütreq,
minu_ks kalliq kanasõq,
kaalu_ks ma väega kavvõndõhe,
veerä_ks ma mitmõ virsta taadõ,
koh ma olõ-i iäh olluq,
olõ-i kunagi käunuq!
Mul iks veli perrä virot´,
imekana perrä kaldu:
tulli_ks valla vaenõlats,
ilma eseldä, imeldä,
kulla kogoni vaenõ.
Kutsi_ks tä maalõ kaema,
maalõ_ks maad parandamma,
ilma õigut ots´ma -
maah um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ!"
Tütre_ks küündüq küsümä,
nõssi_ks eselt nõudma:
"Eessukõnõ_ks, esekene,
Maarja, mi maamakõnõ,
kas sa_ks sys tiiät, miä tetäq,
tiiät iks, osi, kui ollaq?"
Eessu_ks sääl lausi meelestäni,
Maarja meele poolõstani:
"Latsõkõsõ_ks väikeseq,
oh iks mu kanasõq kasinaq,
selle um iks sääl ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ:
tühi võtt ilma tütre,
nälg võtt ilma näio.
Kutsi_ks naaq minno kohut mõistma,
üleväst iks näid üle lüümä."
Anni_ks, armas, Katri, kallis,
Hedo, hellä tütereni,
ärä_ks nääq keeriq kirstu mano,
valgõ vaka lätsiq veerele,
tõiva_ks nääq Eessulõ rõivaq,
tõivaq kätte kängidseq.
Eessukõnõ_ks, esekene,
Maarja, mi maamakõnõ,
Eessu_ks hindä ehitelli,
Maarja_ks vaenõ valmistõlli,
aiva_ks sälgä hüäq rõivaq,
pääle katiq kalõvatsõq.
Eessukõist iks esekeist,
Maarjakõist iks maamakõist -
Eessu hõigas´ iks kolmõ sulast -
Peeterat iks, Paavõlat,
oh iks Antsu, armast sulast:
“Mullõ_ks hiiro ehitägeq,
mullõ varsa valmistagõq,
miä olõ-i iäh iih olnu,
kuu-päivä kohki käunu,
sada päivä sadulah!"
Oh iks nuuq suurõq sulasõq,
otsani or´alisõq -
ärä_ks nääq küündüq küsümä,
ärä_ks nääq nõssiq nõudma:
"Kohe läät iks, Eessu, mi ese,
läät, Maarja, mi maama,
läät iks hüvvil hobõsil,
läät raudrattil?"
Eessu_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Oh iks mu suurõq sulasõq,
otsani or´alisõq,
lää_ks ma maalõ kaema,
maalõ maad parandamma,
ilma õigut ots´ma:
maah um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ -
tühi_ks sääl võtt´ ilma tütre,
nälg võtt´ ilma näio.
Maalõ lää_ks mi maad parandamma,
kutsuti kohut mõistma!"
Oh iks nuuq suurõq sulasõq,
otsani or´alisõq,
ärä_ks nääq küündüq küsümä,
ärä_ks nääq nõssiq nõudma:
"Eessukõnõ_ks, esekene,
Maarja, mi maamakõnõ,
kost iks teile kuuldaq sai,
helü siiä heräsi?"
Eessu_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Um iks üts vallah vaenõlats,
ilma eseldä, imeldä,
kulla kogoni vaenõ,
vallah kykõ vaesõp -
tuu_ks meile tiidäq and´,
tiidäq and´ ja kuuldaq tõi.
Tuu um iks sysarõ saadõt,
um iks neio lähätet -
kutsi_ks tä kohut mõistma,
ilma õigut ots´ma!"
Peeterat iks, Paavõlat,
Antsu, armasta sulasta!
Panni_ks nääq ette hobõsõ,
panniq virga vehmrehe,
panni_ks targa taossihe,
miä olõ-i iäh iih olluq,
kuu, päivä kohki käunuq,
sada päivä sadulah.
Panni_ks rauda-rattillõ,
vasitsillõ vankrillõ.
Istõ_ks Eessu ede pääle,
Pühä Maarja perä pääle,
vaesõ-võti_ks-latsõ vaihhõllõ,
kehvälitse keske'ehe.
Eessukõist iks, esekeist,
Maarjakõist, maamakõist -
tulli_ks sys ruttu, saiq pia,
sedämaid sinnä saiq,
tulli_ks maalõ kaema,
maalõ maad parandamma,
ilma õigut ots´ma.
Löüse_ks tä ilma undsõtsõ,
maa kavva kastõnõ,
näi_ks tä neio ikvat,
imekana kahitsõvat -
iki_ks nääq imega mõlõbaq,
kandjaga katõkesi.
Eessu_ks ütel ede päält,
Pühä Maarja perä päält:
"Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
oh iks sa valla vana naane,
elähünnü inemine,
midä_ks ikõt sa, murõhtat,
pall´o_ks hinnäst pahandat?"
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Kuis iks ma ikõ-i, Eessukõnõ,
Marija_ks kallis, kahitsõ-i?
Tühi_ks siih võtt´ ilma tütre,
nälg võtt´ ilma neio,
selle um iks ilm undsõnõ,
maa kavva kastõnõ,
Eessukõnõ_ks, esekene,
Maarja, mi maamakõnõ!"
Heidi_ks jalgo Eessulõ,
vali jalgo vanõballõ:
"Eessukõnõ_ks, esekene,
Maarja, mi maamakõnõ,
ehidä_ks sa mi ilm,
ärä_ks sa päädiq mi päiv,
nii kui ilm kui olli inne,
nii kui päiv kui olli pääle,
eelätsillä ehtillä,
toonatsilla päätillä!
Eelä_ks olliq ehteq ilosaq,
toona pääteq valusaq.”
Eessu_ks lausi meelestäni,
Maarja meele poolõstani:
"Kuulgõ_ks, kuulgõq, miä ma kuugu,
mõistkõ_ks, mõistkõq, miä mõistuda!
Kuulgõ_ks ti, kolga kosilasõq,
kuulgõ_ks ti, nulga noorõmeheq:
vaenõ_ks võtkuq vaenõ nainõ,
rikas iks võtkuq rikas nainõ,
kehväline_ks võtkuq kehväline;
ilma_ks tütär esändille,
kuu tütär kuningille,
päävä tütär päälikille,
tühi_ks võtku-i ilma tütärd,
nälg võtku-i ilma neiot!
Sys iks ehis ti ilm,
päädüs ti päiv,
ehis ilm nii kui inne,
päädüs päiv nii kui pääle,
eelätsillä ehtillä,
toonatsilla päätillä.”
Sai_ks ilm nii kui inne,
sai_ks päiv nii kui pääle.
Olguq nii, jääguq jälle!
Sai_ks laul laulõtus,
ilokõrd isitüs,
sai_ks ilm ehitedüs,
sai päiv pääditüs.
Angõ_ks mullõ andist,
pallõ pall´o uskvast!
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
aja_ks ma teilt andist,
pallõ pall´o uskvast:
agu_ks ma, partsi, pall´o lauli,
lind, liiga kynõli,
agu mutt´u myni syna,
essü myni ilosyna,
syna laulust är lagosi?
Neio_ks noorõq, mu sysarõq,
keväjätse_ks linnukõsõq,
aja_ks ma teilt andist,
pallõ pall´o uskvast -
selle_ks mul mutt´u myni syna,
syna laulust är lagosi:
vet ti eski võit tiidäq,
uma meelega mõtõlda,
et olõ-s ma koolih op´mah,
Võõnuh synna võtmah,
ilo- olõ-s -kirja käeh,
laulu- olõ-s -papõrd peohna!
Synaq iks ma opõ umah kotoh
vele pikä pingi pääl,
ese laja lavva takah.
A kui olnuq ma koolih op´mah,
Võõnuh synna võtmah,
olnu_ks kiri mul käeh,
peenü papõr mul peoh,
kiräst sys vällä kirotannuq,
pannuq vällä paprõst,
ragonuq raamatost.
Neioq noorõq, mu sysarõq,
keväjätseq linnukõsõq,
teile_ks ütli ni kynõli,
mõnõ ao arvõlli.
Vrdl: SL I, 162-169. Ltl: 539.