23. Tuumalaul.

SL 1909.
H, Setu 1903, 228 (111) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Toomas iks torrõ, miis matal´,
võtsõ_ks tä puust naist tetäq,
lõmmupakust lõhendõllaq,
taro_ks-pakust tahvidaq.
Toomas iks torrõ, miis matal´,
kulda toetsõ_ks tä panda palgõst,
hõbõhõt iä ilost.
Toomas iks torrõ, miis matal´ -
eka_ks puust naist saa-i,
tarost saa-i_ks pakust tahoda,
lõmmu_ks-pakust lõhendaq!
Püsü-i_ks kulda palgõh,
püsü-i_ks hõpõ iä iloh:
sulas iks suula maitsõh,
palas iks patta pandõh.
Toomas iks torrõ, miis matal´,
eka_ks puust naist saa-i,
tarost iks saa-i pakust tahoda,
lõmmu_ks-pakust lõhendaq!
Toomas iks torrõ poisikõnõ,
võtt´ iks tä naist, kosõ naist,
kosõ_ks tä kolmõst pääväst,
kaubõl´ iks katõst nädälist.
Kaldu_ks taa nainõ kaugõst,
viibü_ks nainõ viimätsest.
Toomas iks torrõ, miis matal´ -
sai_ks täl üskä üsäline,
kässi pääle käsiline.
Toomas iks torrõ, miis matal´,
lätsi_ks tä kõrtsi kõrvalõ,
lätsi_ks tä viina veerele,
s´oo olli_ks täl jutt joogipaigah,
tuu olli_ks täl kõnõ kõrdsipaigah:
"Kiä_ks mul tapas´ noorõ naisõ,
hukkas´ iks innidse eläjä?"
Musta tulli_ks meessi muidõ mant,
tõrvaskandu tõistõ sisest,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Anna_ks, Toomas, miä annadõ,
tõoda_ks, poissi, miä tõotat:
puista_ks sa uma pungaperä,
raha_ks-rätti raputõllõq!
Ärä_ks tapa noorõ naisõ,
hukka_ks innidse eläjä."
Toomas iks torrõ poisikõnõ,
puist´ tä_ks umma pungaperrä,
raharätti raputõlli:
"Tapa_ks mino nuur naane,
hukka_ks innine elläj!"
Poiss iks lausi meelestäni,
meelest iks, meele poolõstani:
"Toomas iks torrõ, miis madali,
vala_ks sa alla varikohe,
kõnni_ks sa alla kõivistuhe,
tikka_ks sa kõivo mäele,
vaher nõrga nõdso pääle,
kaiva_ks sa ala süvä haud
süldä_ks ütesä süvütä,
pessä_ks ora otsõpäidi,
säksa-panõ_ks-väits sa sällüpäidi,
pääle_ks luuq loiulangaq,
olõ_ks-kõrrõq kõrrudaq!
Vii_ks sa ala vaskivaati,
kulda-panõ_ks-koppa veere pääle!
Säält mineq esi kodo, kullakõnõ,
minq iks majja, mar´akõnõ,
Toomas iks torrõ, miis madali,
mine_ks sa ohkih olilõ,
päädä_ks põtõh pähütsehe,
naka_ks sa mahla tahtõma,
vahtra_ks-verdä vaidõlõmma!
Naisõ_ks-kõist noorõkõist
saada_ks sa mahlalõ mäele,
ala_ks vahtõrõ magõhõ!"
Toomas iks torrõ poisikõnõ -
kulla läts iks poisi opatõh:
vali_ks tä alla varikohe,
kõnni_ks tä alla kõivistuhe,
tikas´ iks kõivo mäele,
vahtra_ks nõrga nõdso pääle,
kaivi_ks ala süvä havva
süldä_ks ütesä süvütä,
pessi_ks ora otsõpäidi,
säksa_ks-väidse sällüpäidi,
pääle_ks lõi loiulangaq,
olõ_ks-kõrrõq kõrrutõlli,
vei_ks ala vaskivaadi,
kulda- pand´ iks -kopa veere pääle.
Tulli_ks tä kodo, kullakõnõ,
majja_ks, meelimar´akõnõ,
Toomas iks torrõ, miis matal´,
lätsi_ks tä ohkih olilõ,
päädä põtõh pähütsehe.
Nakas´ iks mahla tahtma,
vahtra_ks-verd vaidlõmma.
Toomas iks torrõ, miis madali,
ärä_ks tä lausi meelestäni,
meelest iks, meele poolõstani:
"Naisõ_ks-kõnõ noorõkõnõ,
mine_ks sa mahla tuuma,
vahtra_ks-verd vaidõlõmma!"
Naisõ_ks-kõnõ noorõkõnõ,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Toomas iks torrõ, miis matal´,
tuu_ks ma taari tarõst,
mõtu_ks musta kelderist!"
Toomas iks torrõ, miis matal´,
taha-i_ks taari tarõst,
mõtu_ks musta kelderist -
tahtsõ_ks tä mahla magusat,
kyõ_ks vaiel´ vahtra verd.
Naisõ_ks-kõnõ noorõkõnõ,
linikpää linnukõnõ,
ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Ülä_ks ime helläkene,
kasa_ks maama, mar´akõnõ,
kiä hoit iks mino ulliq latsõq,
kaes iks kats kanakõist,
kats iks meelimar´akõist?
Minnä_ks mahlalõ mäele,
ala_ks vahtõrõ magõhõ!"
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Mine_ks sa, mineq, minijäni,
käu_ks nu, käuq, käskijalg,
mine_ks sa mehe miilt pite,
käu_ks sa kasa käskü pite!
Küll iks ma hoia ulliq latsõq,
kae_ks ma katsi vaesta:
pehme saa_ks näil asõ pingi all,
lämmi_ks asõ läve all,
liha_ks-luu liha jaost,
kalaluu kala jaost -
tuu_ks ma anna armillõ!"
Naisõ_ks-kõist noorõkõist -
miä_ks mul tetäq, kohe minnäq?
Minnä_ks mul mehe miilt pite,
kävvü_ks kasa käskü pite!
Esi_ks tä lätsi, esi iki,
esi_ks tä kaldu, esi kahidsi.
Lätsi_ks nu, lätsi neiokõnõ,
kaldu_ks tä, kaldu kabokõnõ.
Küdü_ks künni mäe küleh,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Kohe sa_ks läädeq, kodonaane,
kohe_ks sa veerüt, velenaane?"
Neio_ks ikula kynõli:
"Lää_ks ma mahlalõ mäele,
ala_ks vahtõrõ magõhõ!"
"Velenaane, linnukõnõ,
kodo_ks-naane, kullakõnõ,
sinnä_ks soeq summah lätsiq,
karo_ks katõna hulgana,
viis läts iks valda varõssit,
kats iks valda kaarnit!
Kyik iks veerüs su verele,
rööge_ks sino rõipõllõ!"
Naisõ_ks-kõist noorõkõist -
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Minnä_ks mehe miilt pite,
kävvü_ks kasa käskü pite!"
Lätsi_ks tä, lätsi, neiokõnõ,
kaldu_ks, kaldu kabokõnõ.
Nado kaits´ karja kaldõh.
Ärä_ks tä haari küsütellä,
küsü_ks-tellä, nõvvatõlla:
"Kohe_ks sa läädeq, kodonaane,
kohe sa_ks veerüt, velenaane?"
Ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Ülä_ks sirgõ sysar,
kasa_ks meelimar´akõnõ,
lää_ks ma mahlalõ mäele,
ala_ks vahtõrõ magõhõ!"
"Mingu-i_ks kohe, kodonaane,
ärä_ks viirku-i, velenaane!
Sinnä_ks soeq summah lätsiq,
karoq katõna hulgana,
viis läts iks valda varõssit,
kats iks valda kaarnit -
kyik iks veerüs su verele,
rööge_ks sino rõipõllõ."
"Ärä_ks mul minnäq, miä tetäq -
minnä_ks mul mehe miilt pite,
kävvü_ks mul kasa käskü pite!"
Vali sys iks alla varikohe,
kõnni_ks alla kõivistuhe,
lätsi_ks tä kõo kõrvalõ,
lätsi_ks tä vahtra var´olõ.
Kuuli_ks tä suuhna sobina,
kuuli_ks tä ruuhna robina,
miil iks mõtõl´ mõtussõst,
süä_ks jahvi jänessest.
Meeleh olõ-s mõtõld mõtus,
süämeh olõ-s jahvõdu jänes -
tulli_ks nu vällä vana miis,
musta_ks nu meessi, pokan´ poissi.
Haari_ks tä neiolõ üteldä,
haari_ks tä kaboga kynõlda:
"Kas läät iks loiulanga pääle,
vai kõnnit olõkõrrõ pääle?
Kui läät iks loiulanga pääle,
sys satat iks ora otsa pääle;
kui kõnnit iks olõkõrrõ pääle,
säksa_ks-väidse satat terä pääle.
Kua um iks surma suurõb,
kua_ks halu halusap -
kas iks ora otsa pääl,
säksa_ks-väidse terä pääl?"
Sinnä_ks tuu neio hukatigi,
hukatigi_ks, tapõtigi.
Toomas iks torrõ, miis madali,
iäst jäi_ks tä ilma naisõlda,
iäst jäi_ks tä ilma elämä,
kallis, ilma kasuma.
Toomas iks torrõ, miis madali!
Vrdl: SL I, 179-199. Ltl: 546-547.